Ida-Virumaal lõppesid põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkinud 15 varinguaugu sulgemistööd, mille käigus likvideeriti ja korrastati altkaevandatud aladel olevad varingud, mis paiknesid 13 kinnistul hoonete läheduses või põllumaal.
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on kõik riskantsed varinguaugud nüüdseks suletud ega ole enam inimestele ja loomadele ohtlikud.
“Probleem oli muutunud väga tõsiseks, sisse hakkasid varisema kaevanduskäikude ja nende tuulutusavade pinnakihid,” teatas keskkonnaminister Madis Kallas pressiteates. “Varingud on tekkinud endistel allmaakaevanduste aladel, mille sulgemisest on möödas juba üle 40 aasta. Riskide maandamiseks oli viimane aeg midagi ette võtta.”
Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektijuht Maarja Küttä selgitas, et paraku polnud Ida-Virumaal pikka aega jõutud pärandmõjudega tegeleda, kuid praeguseks on riik esimeses järjekorras likvideerinud 15 sügavat ja hoonete läheduses või põllumaal olevat auku.
„Varinguaugud suleti tüüpprojektide järgi, mis KIK-i eestvedamisel valmisid 2021. aastal. Neid tüüpprojekte saab ka edaspidi kasutada ühetaoliste kaevandusvaringute likvideerimiseks,“ lausus Kütta. Tööde maksumus oli 66 800 eurot.
Järgnevalt plaanib keskkonnaministeerium jätkata maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimist ning vähendamist Euroopa Liidu (EL) vahenditest.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul kavandatakse sellega seoses ennetavalt stabiliseerida suurima varingute tõenäosusega alad ja šurfid, mis paiknevad inimestele lähedal, kus toimub majandustegevus ning on oht rasketehnikaga sisse vajumiseks. Ta lisas, et kaevandamise pärandmõjude likvideerimise meetme avab EL 2023. aasta kevadel ning elluviimise periood on kuni 2027. aastani.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
