Uudis

IKEA uuring: Eesti elanikke motiveerib kodus rohelisemalt elama kulude kokkuhoid

Prügi sorteerimine.Foto: IKEA

Ligikaudu üheksa Eesti elanikku kümnest teevad kas või osaliselt pingutusi selleks, et nende kodune elu oleks keskkonnasäästlikum. Enamasti hoitakse kokku energiat, vett või teisi ressursse. Mitmed leiavad aga, et keskkonnasäästlikumalt elamiseks puudub õige infrastruktuur, see on kallis või ebamugav. IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi jagab lihtsaid näpunäiteid, kuidas kodus suuremate pingutusteta rohelisemalt elada.

Viise, kuidas Eesti elanik oma kodust elu keskkonnasõbralikumaks muudab ja jätkusuutlikumalt elada püüab, on mitmeid. IKEA tellitud uuringust selgub, et lõviosa vastanutest kustutab mittevajalikud tuled (88%) ja kasutab energiasäästlike lahendusi, näiteks LED-valgustust ja veesäästlike dušiotsikuid (57%). Seitse kümnest säästavad vett ja keeravad hambaid pestes, raseerides, käsi või nõusid pestes vee vahepeal kinni. Uuringust võib järeldada, et Eesti elanikud on energiasäästmise osas üpriski teadlik. Näiteks 68% vastanust paneb pesumasina ja nõudepesumasina tööle ainult siis, kui see on täis.

Iga teine elanik tunneb süüd, et ei panusta planeedi heaollu piisavalt 

Eestlast motiveerib kodus rohelisemalt ja keskkonnasäästlikumalt elama võimalus säästa ja kulutusi kokku hoida. Seda kinnitab tervelt 74% uuringus osalejatest. Teine oluline argument eestlasele on hoida keskkonda, vähendades jäätmeid (71%). Üle 20% vastanutest arvab aga, et see on ebamugav või nõuab liigset pingutust ja pea 30%, et jätkusuutlikumalt elamine on kallis ja nõuab suuri investeeringuid.

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi sõnul võiks jätkusuutlikust näha mitte kulu, vaid suurepärase võimalusena säästmiseks: tarbida vaid nii palju kui tarvis, mõelda hoolikalt läbi, mida ja milleks osta ning säästa kulutusi elektrile, veele ja küttele. Ta lisas, et muutused algavad väikestest tegudest – jäätmete sorteerimisest, taaskasutatud või taaskasutatavate toodete kasutusele võtmisest ning ühekordsetest loobumisest.

Ressursside säästmine ei oma mõju ainult keskkonnale ja rahakotile, vaid ka inimese emotsionaalsele heaolule. Pooled elanikud tunnistavad uuringus, et on tundnud süüd, sest pingutavad keskkonna hoidmiseks liiga vähe.

Lihtsad soovitused, kuidas kodus raha säästa

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi sõnul saavad kõik suurema vaevata ja aega kulutamata energiat ning raha kokku hoida. Piisab lihtsatest harjumustest, mis puudutavad valgustust, veekasutust, kodumasinate ja isegi köögimööbli valikut.

Hoia küttekulud madalamad. Sisekujundaja sõnul on vaibad väga head soojustajad. Hinnanguliselt võib vaip hoida kuni 10% toasooja. Talvel aitavad kodus sooja hoida ka kardinad akende ja uste ees, suvel aga hoiavad need toa jaheda ega lase kuuma sisse.

Säästa energiat. Toidu valmistamine suletud potis kulutab tervelt 30% vähem energiat kui kaaneta. Oluline on ka, et potid ja pannid on sama suured kui kasutatav pliidirõngas. Kui pott on liiga väike, siis läheb osa soojusest raisku ja see võib tähendada lausa 20% energia kadu.

Taaskasuta vett. Sisekujundaja sõnul saab kodus vett kokku hoida vägagi lihtsalt. Puu- ja köögivilju ei pea pesema voolava vee all, vaid kausis või suletud äravooluga valamus. Nii saab pesuvett hiljem taaskasutada näiteks lillede kastmiseks. Sageli raisatakse vett ka nõude pesemisel. Ka seda tööd on parem teha kausis. Poodides on selleks olemas isegi spetsiaalsed valamute tarvikud.

Iga tilk loeb. Ka vee soojendamine maksab raha. Õnneks on olemas segisteid, mis aitavad sooja vee tarbimist kokku hoida kuni 30%. Selliste segistite avamisel voolab kraanist vaid külma vett ning kuuma vee tarbeks tuleb keerata hoob vasakule. Nii jookseb kraanist kuuma vett vaid siis, kui seda vaja läheb, mitte iga kord kui avada kraan.

Vähem kulutusi toidu peale. Toidu õige hoiustamine säästab korraga nii toiduraiskamist kui ka raha. Eraldi tihedalt suletud anumates toitu hoiustades, püsib see kauem värske ja toidulõhnad ei segune üksteisega. Lisaks rahale, säästab toidu hoiustamine purkides ka kõvasti aega. Suppi keetes, tasub seda teha veidi rohkem, valada erinevatesse anumatesse ja külmutada. Seega korra süüa tehes saab nii toitu nautida mitmel korral.

* IKEA uuringu viis mais 2021 läbi uuringufirma Norstat. Eestis osales uuringus 501 vastajat.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.