Augusti algusest oktoobri lõpuni kestval hooajal tohib Eestis esialgu lasta 87 karu ja kuue looma küttimisload jäävad ootele.
Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. Lisaks 87 karule jäid kuue looma küttimisload reservi ja amet suunab need uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.
Esialgse kava kohaselt tohib Jõgeva- ja Lääne-Virumaal lasta kummaski maakonnas 17 karu, Järvamaal kümme, Tartumaal üheksa, Ida-Virumaal kaheksa ja Viljandimaal seitse looma. Harju-, Pärnu- ja Raplamaal tohib igas maakonnas lasta viis karu, Põlvamaal võib lasta kolm ja Valgamaal ühe karu. Võrumaal tänavu karusid lasta ei tohi.
Eestis elas eelmise aasta sügisel ligi 900 karu. Mõni aasta varem oli see arv väiksem, umbes 700 looma. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see erinev.
Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on ameti andmetel veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.
Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.
Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul on näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal registreeritud mesilarünnete hulk saja mesila kohta alla Eesti keskmise.
Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.
Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 67 karu. Lubatud 70 isendist kolm jäid küttimata, nendest kaks Põlva- ja üks Raplamaal.
Tänavu on saja mesila kohta enim ründeid olnud Järva-, Viljandi-, ja Tartumaal, kõige vähem aga Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaal. Kokku on selle aasta juuli lõpu seisuga registreeritud karude põhjustatud kahjujuhtumeid 166, aasta varem oli sama perioodi näitaja 143.
2019. aastal kompenseeris Keskkonnaamet karude põhjustatud kahjusid 136 mesinikule kokku 102 415 euro ulatuses.
Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
