Ligi kahe aasta jooksul ei ole Kanakülla jõe kaldale ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud puhkekompleksi omanik seaduse rikkumist lõpetanud. Hoolimata Keskkonnaameti korduvatest märgukirjadest, kontrollkäikudest, silmast silma kohtumisel antud selgitustest ja korduvalt määratud sunnirahadest ei ole omanik ebaseaduslikke hooneid likvideerinud ning jätkab nende väljaüürimist. Viimase sammuna pöörab Keskkonnaamet hoonete likvideerimiseks tehtud ettekirjutuse sundtäitmisele.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul ohustab vahetult jõe kaldale rajatud kompleks keskkonda.
„Halliste jõe kaldale rajatud kompleks asub täielikult kalda kaitseks seatud ehituskeeluvööndis. See ala on lamminiit, mis tähendab regulaarset üleujutust ja ühtlasi seda, et kalda kaitseks seatud piiranguala vähendamine lammialal ei ole isegi mõeldav,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektor. „Oleme olnud omaniku suhtes enam kui kannatlikud, kuid seaduse rikkumine looduse arvelt tuleb ühel hetkel otsustavalt lõpetada.”
„Ehituskeeluvöönd on määratud õrna tasakaaluga jõe ja selle üleujutatava kalda ökosüsteemide kaitseks,” jätkas Vakra. “Pärnu- ja Viljandimaa piirile rajatud puhkekompleks lõhub aga jõe kalda sidusad looduskooslused, ohustab jõge reostusega ning kaldaid erosiooniga. Seda kõike oleme omanikule korduvalt selgitanud ning nõudnud majade teisaldamist või likvideerimist. Esmaspäeval näitas järjekordne kontrollkäik, et seaduse rikkumine jätkub. See ei jäta ametile muud valikut kui korraldada järgmisel nädalal hoonete likvideerimine sundtäitmise korras.”
Sundtäitmine tähendab seda, et ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks vajalikud tööd tellib Keskkonnaamet. Hoonete teisaldamiseks või lammutamiseks tehtud kulud nõutakse hiljem sisse hoonete omanikult.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
