Uudis

Keskkonnakaitsjad on mures Eesti kaitsealade vähendamise pärast

Eesti Metsa Abiks hinnangul pole avalikkusele selgitatud, millistest ajenditest lähtudes ja millistele eesmärkidele tuginedes looduskaitsealade ulatuslikku kärpimist läbi viiakse ja kuidas selline tegevus Eesti riigi üldiste põhimõtetega kokku läheb.Foto: Shutterstock

Keskkonnakaitsjad paneb muretsema, et keskkonnaamt on kokku ligi 730 hektaril asunud looduskaitse all olevaid alasid kaitse alt välja arvama ja kaitsealadel majandustegevust piiravaid meetmeid leevendama.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul pole avalikkusele selgitatud, millistest ajenditest lähtudes ja millistele eesmärkidele tuginedes looduskaitsealade ulatuslikku kärpimist läbi viiakse ja kuidas selline tegevus Eesti riigi üldiste põhimõtetega kokku läheb.

Viimase kuu aja jooksul on EMA esitanud kokku kaheksa parandusettepanekut keskkonnaameti ettepanekutele liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise, kaitse-eeskirjade muutmise ja ka ühe kaitseala moodustamise kohta.

Keskkonnaamet kavatseb teha ministrile ettepaneku arvata kaitse alt välja 265,7 hektarit Kõrvemaa maastikukaitsealast, 220,6 hektarit Võhandu jõe ürgoru kaitsealast, 183,67 hektarit parke ja puistuid Valgamaal ning 32,46 hektarit Jõgevamaal, samuti 27,2 hektarit Oja liigikaitseala.

Lisaks soovitakse kaitse-eeskirju järjest leebemaks muuta. Mitmetes kohtades soovitakse kaitse alt välja arvata alad, kus liigse raietegevuse tagajärjel on loodusväärtuste seisund märkimisväärselt halvenenud.

Üha rohkem lubatakse kaitsealadel lageraieid, jahipidamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ning uute maaparandussüsteemide rajamist, samuti biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. Sihtkaitsevööndeid, mis on rangemalt kaitstavad looduskaitse all olevad alad, muudetakse mitmetes kohtades piiranguvöönditeks. Piiranguvööndite majandamispiirangud muudetakse samal ajal veelgi leebemaks, märkis EMA.

“Tunnustame, et vastupidiselt üldisele suundumusele kavandab keskkonnaamet muuta mõnedes kohtades ka piiranguvööndeid sihtkaitsevöönditeks ehk karmistada reegleid,” märkis EMA.

Keskkonnaametile parandusettepanekute tegemisel on EMA analüüsinud Natura elupaikade seisundit, lähtudes sellest, et halveneva seisundiga liikide elupaikasid ei saa kaitse alt välja arvata, kuna sellega muudetakse nende seisundit veelgi ebasoodsamaks.

Natura elupaikadele lisaks on analüüsitud ka kaitsealuseid liike. Seepärast on EMA vastu ka kõrge looduskaitselise väärtusega alade kaitse alt välja arvamisele ning kaitse-eeskirjade leevendamisele, kuna piirangud peaksid lähtuma looduse kaitsmise, aga mitte majandamise lihtsustamise eesmärgist.

Igal nädalal laekub keskkonnaameti kodulehele üha uusi avalikustamise teateid kaitse-eeskirjade muutmise ja üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise kohta. Ka praegu töötavad EMA aktivistid mitme parandusettepaneku kallal.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.