Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas hiljuti toidus sisalduvate pestitsiidide toimeainete jääkide aruande 2021. aasta kohta. Mida aruandes leiti, selgitab Maablogis toiduohutuse valdkonna peaspetsialist Sille Vahter.
2021. aasta uuringus analüüsiti kokku 87 863 proovi, millest analüüsiti 854 pestitsiidi jääki. Nendest proovidest 96,1% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piiresse, millest omakorda 54,6% ei sisaldanud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses.
Kõigist proovidest 3,9% ületas piirnormi, millest 2,5% tunnistati nõuetele mittevastavaks. See tähendab, et 0,0975% kõigist proovidest ületasid piirnormi ka pärast mõõtemääramatuse arvesse võtmist.
Lisaks Euroopa Liidu koordineeritud programmile sisaldab EFSA aruanne ka liikmesriikide endi ning Norra ja Islandi riiklike programmide käigus kogutud andmeid. Riiklikud programmid on riskipõhised ja suunatud toodetele, mis tõenäoliselt sisaldavad pestitsiidijääke või mille puhul on eelnevatel aastatel tuvastatud rikkumisi.
Eesti toidus leidub pestitsiide jääke ohutus koguses
Eestis võeti ja analüüsiti nii tava- kui ka mahetoidust kokku 434 pestitsiidide jääkide proovi. Põllumajandus- ja Toiduameti võetud tavatoidu proovidest 35% puhul ei tuvastatud pestitsiidijääke, 7% proovidest tuvastati pestitsiidide jääk või -jälg ning 53% proovidest vähemalt üks pestitsiidide jääk.
Nõuetele mittevastavaid proove tavatoidust oli 2021. aastal 5% (18 proovi). Nõuetele mittevastavaid mahetoidu proove oli neli. Kahel juhul oli tegemist oli Eesti päritolu maheda mee partiiga. Lisaks tuvastati pestitsiidide jääke Eesti päritolu rukki ning tatra partiidest.
2021. aasta proovidest tuvastati kokku 123 erinevat pestitsiidi või selle metaboliidi või isomeeri jääki. Enim tuvastati boskaliidi jääke (53 korral); boskaliid kuulub mitmesuguste fungitsiidide koostisesse ning seda kasutatakse laialdaselt haiguste tõrjeks nii maasikatel, aedviljadel, õuntel, teraviljadel kui ka rapsil.
Kõige rohkem erinevaid pestitsiidijääke ühes proovis tuvastati greibi-, õuna-, sidruni- ning maasikaproovidest.
Euroopa Liidus müüdavast toidust sisaldavad enim pestitsiidide jääke liiduvälist päritolu tooted
Euroopa Liidu koordineeritud programmi raames analüüsiti 13 845 proovi, millest 97,9% kas ei sisaldanud üldse pestitsiidide jääke või sisaldasid neid lubatud määral. Piirnorme ületas 2,1% proovidest (295 proovi), millest mõõtemääramatust arvestades tunnistati omakorda 1,3% nõuetele mittevastavaks. Võrreldes 2018. aastaga kasvas piirnormi ületanud proovide arv 1,4%-lt 2,1%-ni. Toimeaineid, mida pole liidus lubatud kasutada, tuvastati kokku 97 proovis. Kõige sagedamini esines pestitsiidijääke greipides ja paprikates, mis pärinesid Türgist, Kambodžast ja Albaaniast.
Programmi raames analüüsitakse kõige rohkem tarbitavaid toiduaineid, mis on jagatud kolmeaastaseks kontrollitsükliks, mis tähendab, et samu toiduaineid analüüsitakse iga kolme aasta järel. 2021. aastal kontrolliti baklažaane, banaane, brokolit, kultuurseeni, greipe, meloneid, paprikaid, lauaviinamarju, väärisoliiviõli, nisu, veiserasva ja kanamune. 76,1% proovidest olid pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest, 19,6% liiduvälistest riikidest ning 4,3% proovide päritolu ei olnud teada.
Tulemustest selgus, et piirnormide ületamiste arv on võrreldes 2015. aasta tulemustega kasvanud baklažaanidel 1,7, banaanidel 2, paprikatel 2,6 ning nisul 0,9 protsendipunkti võrra. Piirnormide ületamiste arv vähenes võrreldes 2015. aasta tulemustega brokolil 1,7, kanamunadel 0,2 ja väärisoliiviõlil 0,6 protsendipunkti võrra.
Kõige rohkem tuvastati piirnormide ületamisi etüleenoksiidi (6,6%), ditiokarbamaatide (1,2%) ja vaseühendite (1,0%) puhul. Etüleenoksiidisisalduse piirnorme ületasid enim India päritolu seesamiseemned, kurkum, riis ja tšillipiprad. Ditiokarbamaatide jääke tuvastati põhiliselt viinamarjalehtedes. Erinevalt neist kahest ainest ei seostata vasejääke otseselt vase kasutamisega pestitsiidina, vaid jäägid võivad tuleneda vase kasutamisest toidu lisaainena või söödalisandina.
Mitme pestitsiidi jäägid tulenevad erinevatest põhjustest
Eri tüüpi pestitsiide kasutatakse ühel taimel erinevate haiguste või kahjurite vastu või selleks, et vältida pestitsiidide resistentsuse tekkimist. Samuti võivad põllukultuurid omastada pestitsiidide jääke pinnasest varasemate töötluste tõttu, kuid pestitsiidid võivad levida ka õhu kaudu lähedalt olevatelt põldudelt. Lisaks võivad eri tüüpi pestitsiidide jäägid tuleneda tootepartiide segamisest. Näiteks võivad toote erinevad osad olla töödeldud erinevate pestitsiididega või toode võib olla saastunud töötlemise käigus tarneahela eri etappides. Mitme pestitsiidijäägi esinemine ühes tootes loetakse nõuetele vastavaks, kui ühegi pestitsiidi jääk ei ületa sellele kehtestatud piirnormi.
Mitu pestitsiidide jääki tuvastati töötlemata toodetest kõige sagedamini õuntes, lauaviinamarjades, maasikates, banaanides, greipides, apelsinides, pirnides, virsikutes ja paprikates. Töödeldud toodetest leiti mitu jääki sagedamini veiniviinamarjadest, rosinatest, kuivatatud sellerilehtedest, majoraanist ja konserveeritud viinamarjalehtedest.
Töödeldud toodete analüüsimine
2021. aastal analüüsitud proovidest moodustasid 10% töödeldud toidud, välja arvatud imikutoidud. Töödeldud toitude analüüsimisel võetakse aluseks töötlemata tootele kehtestatud piirnorm ja kasutatakse asjakohase töötlemisprotsessi töötlemisfaktorit. Analüüsitud töödeldud toodetest tunnistati mõõtemääramatust arvestades tunnistati nõuetele mittevastavaks 3,1% toodetest. Kõige rohkem oli piirnormide ületamisi töödeldud viinamarjalehtedes, kuivatatud tšillipipardes, kuivatatud vetikas ja kuivatatud tillilehtedes.
Imiku- ja väikelastetoidud on peaaegu pestitsiididest vabad
Imiku- ja väikelapsetoitude proove analüüsiti 2021. aastal 1475, millest mõõtemääramatust arvesse võttes osutusid 0,6% nõuetele mittevastavaks. Peamiselt tuvastati imiku- ja väikelapsetoitude proovidest vasejääke, kuid seda ei hinnata laste suurema toitainevajaduse tõttu ohtlikuks. Vaske võib suuremas koguses esineda toodetes looduslikult, tuleneda toidu lisaaine kasutamisest, loomasöödast või sisalduda joogivees, mida lisatakse imiku- ja väikelapsetoidule enne analüüsimist.
Imiku- ja väikelapsetoidu nõuetele mittevastavuste põhjuseks oli ka bromiidiooni- ja kloraadisisaldus. Bromiidioonijääke põhjustav pestitsiid metüülbromiid keelustati juba aastaid tagasi. Kloraadisisaldus tuleneb desinfitseerimisainete kasutamisest töötlemisprotsessis.
Glüfosaadi jäägid
Kõige parem seis on glüfosaadijääkidega. 2021. aastal analüüsiti glüfosaadi jääke kokku 15 136 proovis. 98,5% proovidest glüfosaadi jääke ei tuvastatud. 0,15% proovidest ületas glüfosaadi jääk piirnormi, põhiliselt hirsis, tatras ja teistes pseudoteraviljades. Nõuetele mittevastavaks tunnistati ainult 0,07% proovidest, arvestades ka mõõtemääramatust.
Analüüsiti ka glüfosaadi metaboliite AMPA, AMPA-N-atsetüül ja N-atsetüül glüfosaat, millest tuvastati ainult AMPA-t 44 proovis, peamiselt kultuurseentes.
Kontrollitud mahetooted on valdavalt pestitsiidide jääkide vabad
Analüüsiti 6530 maheproovi. Neist 117 sisaldasid pestitsiidide jääke üle piirnormi, millest omakorda 1% olid nõuetele mittevastavad. Kõige rohkem tuvastati toodetes vaseühendeid, bromiidiooni, kloraati, fosetüüli, elavhõbedat ja ditiokarbamaate ning kõige sagedamini ületati etüleenoksiidi jääkide piirnormi.
Vaseühendeid on lubatud mahepõllumajanduses kasutada ja bromiidiooni esineb looduslikult. Kloraadijääk on aga desinfitseerimisel kasutatud ainete laguprodukt. Etüleenoksiidijääk tulenes aine väärkasutamisest.
Toimeainetest, mida pole mahetoodetes lubatud kasutada, tuvastati proovides imasaliili (peamiselt Ecuadori päritolu mittesöödava koorega puuviljades) ja kloorpürifossi (peamiselt Boliivia päritolu tatras ja teistes pseudoteraviljades). Pestitsiidid võivad mahetoodetele sattuda kõrvalasuvate põldude töötlemisel või ristsaastumisel toodete ladustamise, pakkimise või töötlemise etapis. Mõnikord esinevad mahetoodetes põllul varem kasutatud ja keskkonnas püsivate pestitsiidide jäägid.
Loomset päritolu toodetes on pestitsiidijääke üha vähem
Uuritud loomse päritoluga toodete proovidest osutusid 0,9% nõuetele mittevastavaks. Kõige rohkem oli mittevastavusi bromiidiooni- (kanamunades ja veiserasvas), bensalkooniumkloriidi- (piimas) ja vasejääkide tõttu (mees ja mesindustoodetes, veisemaksas ja maismaaselgroogsetes loomades).
1,6% mee proovidest olid nõuetele mittevastavad, kuid pestitsiidide jääkide sisaldus mees on viimastel aastatel langenud. Kõige rohkem tuvastati tiaklopriidi- ja atsetamipriidijääke. Tiaklopriidijääke meest leitakse vähem, kuna selle toimeaine kasutamine on lõpetatud.
Kaladele ei ole kehtestatud pestitsiidijääkide piirnorme. Siiski tuvastati analüüsitud proovides kõige enam kloraati (pangaasiuses), DDT-d (meriahvenas), bensalkooniumkloriidi (tursas), elavhõbedat (Atlandi lõhes) ja vaseühendeid (Atlandi lõhes).
Euroopa toit on pestitsiidide jääkide sisalduse poolest inimesele ohutu
Suurem osa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid alla piirnormi. EFSA hindas lühiajalist ja pikaajalist terviseriski 190 pestitsiidi puhul. Lühiajalist saadavust ehk pestitsiidi saadavust ühe päeva või ühe toidukorra jooksul hinnati 19 499 proovi analüüsitulemuse alusel. 220 proovi tulemuse korral (1,1% proovidest) ületati lühiajaline saadavust 29 pestitsiidi korral. Kuna lühiajalise riski hindamisel kasutatakse konservatiivset lähenemist ning nõuetele mittevastavad tooted kõrvaldatakse turult, hindas EFSA riski tarbija tervisele ebatõenäoliseks. Pikaajalise saadavuse ületamist analüüsitulemuste alusel ei tuvastatud.
EFSA hinnangul 2021. aastal analüüsitud toiduained tõenäoliselt terviseriski ei põhjustanud.
Toidust tulenevate ohtude ja riskide hajutamiseks on soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Äärmuslike toitumisharjumuste korral on võimalus, et mõne saasteaine saadavus võib ületada ohutuspiiri.
Rohkem infot Eesti 2021. aasta seiretulemuste kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt. Koordineeritud programmi tulemused on kättesaadavad EFSA veebilehel interaktiivsena või EFSA 2021. aasta pestitsiidijääkide aruandest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
