Euroopat ootab ees teatud liiki maapõueressursside põud ja meie loodusvarad võivad mängida olulist rolli selle kriisi leevendamisel. Eesti Mäeseltsi auliikmeks valitud Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor Erik Väli sõnul pidurdab Eesti maapõueressursside kasutuselevõtmist tasakaal riigi ja kohalike omavalitsuste huvide vahel.
Selleks, et anda oma panus tulevikku läbi maapõues leiduvate ressursside ja nende majandusliku potentsiaali uurimisse, võttis Väli 2016. aastal sügisel vastu kutse asuda tööle Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituuti. „Seal ootas mind ees uus ja huvitav väljakutse – jätkata oma mäendusalast tegevust teadus ja akadeemilises õhkkonnas,“ räägib Väli. „Õppejõuna annan edasi bakalaureuseõppekava „Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad“ üliõpilastele aastakümnete jooksul omandatud kogemust, teen jõudumööda teadust ja hoian mentorina silma peal nii mõnelgi inseneriks pürgival andekal tudengil,“ kirjeldab Väli, kes ennustab eriala lõpetanutele suuri võimalusi.
30 aastat Eesti suurimas põlevkivikaevanduses töötanud Erik Väli on juhtinud 1500 kaevandustöötajat ja tema ajal kaevandati aastas 9 miljonit tonni põlevkivi. Praeguseks on põlevkivi kaevandamise mahud vähenenud ja energiaettevõtted mõtlevad üha rohkem sulandumisest Euroopa Liidu rohepöördesse.
“Eesti mäendus integreerub suurel määral Euroopa mäendusvaldkonda ja sõltub selle käekäigust. Meie maavarade kaevandamise perspektiivi mõjutab Euroopa Liidu suund rohepöördele. Tõenäoliselt pannakse Euroopa Liidus paika maardlad, mida ja millal kaevandama hakatakse, et säilitada tarneahelate jätkusuutlikkus. Tuleviku maavaratööstus mõjutab vähem keskkonda ja tagab ressursside kokkuhoiu tulevastele põlvedele,“ usub Väli.
Euroopa Liidul on nimekiri kriitilistest toormetest, mis on ühenduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluse riskiga. Kriitiliste toormete nimekirjas olevad loodusressursid võimaldavad ühiskonnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Neid kasutatakse laialdaselt näiteks meditsiiniseadmetes, elektroonika- ja lennutööstuses.
Väli sõnul imporditakse kriitilisi toormeid praegu peamiselt Hiinast, Venemaalt ja Brasiiliast. “Euroopat ootab ees toormete põud, millele otsitakse kiireid leevendusmeetmeid. Ka Eesti maapõues leidub selliseid ressursse, mis aitaks leevendada toormete kriisi,” selgitab Väli. “Näiteks sisaldab Eesti graptoliitargilliit mitmeid tähtsaid metalle nagu molübdeen, tsink, plii ja vanaadium. Neist viimast kasutatakse akutehnoloogiates ja seetõttu on see eriliselt kõrgendatud tähelepanu all. Fosforiidis leidub märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle, mis on olulised komponendid nii pooljuhtide, LCD-ekraanide kui ka LED-tulede valmistamisel,” räägib mäendusekspert.
Arvuka elanikkonnaga Euroopa peab inimeste äratoitmiseks põllumajandusmaad paremini kasutama. „Fosforiidil baseeruvad väetised sobivad hästi põllumajandusmaa väetamiseks. Fosforiidi kasutuselevõtu majandusliku tasuvuse uuringuid ei ole Eestis aga keegi veel teinud. Eriti oleks vaja uurida maapõues olevaid kompleksseid aineid ja nendest saadavat võimalikku tulu,“ selgitab Väli.
“Eesti maapõueressursside kasutuselevõtmist pidurdab hetkel tasakaal riigi ja kohalike omavalitsuste huvide vahel.Varustuskindluse analüüsid ja mõjuhinnangud annaksid tugeva argumendi kaevandamislubade väljastamiseks või nendest keeldumiseks,“ arvab Väli.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
