End metsameheks nimetav Vahur Sepp märkas sel talvel esimest korda, et mäger ei suigatanudki talveunne. Peamiseks põhjuseks peab ta seda, et maapind ei külmunud ja nii võis kogu talve usse krõbistada.
Kogu oma elu metsas elanud ja töötanud Sepa sõnul pole ta sellist talve varem näinud. Talle tuli üllatusena, et mägrad ei suikunudki unne. “Ma uskusin, et nad lähevad magama,” ütles Sepp. “Aktiivsus oli muidugi madalam. Tegelikult oli jaanuaris paari nädala jooksul mägra käpajälgesid vähem näha.”
Mida põrgut?
Üldiselt teeb mäger taliuinakut novembrist veebruarini. “Kui karu ärkab naistepäeval, siis mäger veebruari lõpus,” ütles Sepp. “Mäger läheb olenevalt ilmastikust magama kas 7. või 15. novembril.”
Sel aastal aga tegutsesid mägrad Sepa sõnul “novembris puhtalt ja detsembris täiega”. “Kogu aeg üllatusin, et mida põrgut, kas nad ei lõpeta,” ütles ta.
Seni arvas Sepp, et looma talveune ei määra ilmastik, vaid päeva pikkus. “Päike on loomale kalendriks ja selle järgi käib kõik,” sõnas ta.
Unevajadust ei tekkinud
Sepa sõnul on mägra talveune puudumise põhjuseks see, et maapind ei jäätunud. “Mägra üks peamisi toitusid on vihmauss, aga ka muud tõugud, ja need ei laskunud sel aastal sügavale, vaid jäidki maapinnale,” ütles ta. “Ja nii mäger toituski kogu talve, talle tundus, et pole vaja magama minna.”
Kui aastate eest olid korralikud talved, ei näinud metsa all külmadel kuudel ühtegi mägrajälge. “Kui talved hakkasid jukerdama, tuli jaanuaris-veebruaris suur sula ja üleujutus, mis peaks toimuma kevadisel ajal,” ütles Sepp.
Üleujutuse järel tekkisid metsa alla ka jäljed. “Need kuulusid noortele mäkradele, kes olid iseseisva elu peale asunud ja rajanud endale oma esimese uru, aga valearvestusega,” rääkis Sepp.
Vanemad ootavad alati
Sellise üleujutusega tungis vesi mäkradele magamistuppa. “Mis sa hädaga teed, ei maga ju edasi,” ütles ta. “Siis putkaski mäger urust välja ja läks sirgjooneliselt vanemate koju tagasi. Ja seal võeti ta lahkesti vastu. Noh, oletan lahkust selle põhjal, et välja teda sealt ei aetud.”
Sel talvel, kui lund oli vaid mõnel üksikul päeval, proovis Sepp taas mägrajälgesid ajada. “Siis oli nii, et mägrad tulid ühest ja samast urust välja, tuterdasid ringi, tegelesid toitumisega,” ütles ta.
“Mägral on omapärane komme: tuhnib maapinna alt tõuke ja vihmausse välja,” rääkis Sepp. “Kuna ta tegeles tuhnimisega, tähendab see, et ta polnud toitumist katkestanud. See on näide sellest, et mäger polnud talveuinakuks valmis.”
Karu magas
Sepa sõnul pidas karu seevastu ka sel aastal talveuinakut. “Kuigi leidsin möödunud nädalal kaks karu talvituspesa, mida polnud kapitaalselt ehitatud, vaid karud olidki sättinud end kuuse alla paika, alt oli vaid natuke sammalt ära tõmmatud,” ütles ta.
“Ei olnud end vaevatud madratsi ja katuse tegemisega,” sõnas Sepp. “Samas on karudel sellised pesad siis, kui nad on korralikust pesast üles aetud ja lähevad uuesti magama.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
