Tihti räägitakse põhjustest, miks inimesed võiksid eelistada mahe- ja ökomärgistega rohetooteid, laskumata süvitsi konkreetsetesse põhjustesse. Kui tuues näiteks nõudepesuvahendi, siis mis on täpselt need asjaolud, mis teevad tavalisest (populaarsest, paljukiidetust, üliefektiivsest) tootest säärase, mida vältida? Miks peaks kõige odavam nõudepesuvahend jääma poeriiulile?
Võtame uurimisaluseks Pur nõudepesuvahendi Hands and Nails. Mida me näeme ja teada saame?
Toote visuaal, mis on põhimõtteliselt laisa tarbija peamine infoallikas, tõdeb, et tegu on nõudepesuvahendiga, mis peaks olema tarbija kätele ning küüntele eriti hea. Selle PH-tase on mõeldud olemaks inimnahale vastav, ning sellele on lisatud spetsiaalselt kaltsiumi kasutaja habraste küünte jaoks. Toote fotol on viide pärlitele – sümbol tähistab käte luksusliku kaitset ja hooldust. Näiteks Selveri e-poe infotekst antud toote kohta väidab, et toode on hea kuivale ning tundlikule nahale.
Etiketi allservas on näha ka European Centre for Allergy Research Foundation litsentsmärgist.
Ohumärgis toote tagapoolel tähistab, et selles tootes sisalduvad ained on kahjulikud inimkehale.
Toote tagumisel sildil on aga pilt teine. Seal on suur ohumärk, mis märgib, et selles tootes sisalduvad ained tekitavad ägedat mürgistust suu- või nahakaudsel manustamisel ja/või sissehingamisel, lisaks võib märk tootel tähistada ainete narkootilist toimet. Tootekirjelduse kohaselt tuleb toodet tarvitades kanda kaitsekindaid ja/või kaitseprille.
Seega nahaga otsene kokkupuude on ohtlik, mistõttu käte luksulikku hooldamise tõsiseltvõetavus seatakse tugevalt kahtluse alla. Tekib küsimus, miks on mürgisesse tootesse lisatud veel kaltsiumi kasutaja küünte tugevdamiseks, kui tegelikkuses seda tuleb kasutada kinnastega? Mis on need konkreetsed ained, mis võivad ägedat mürgitust tekitada?
Tootes on anioonsed pindaktiivsed ained ja amfoteersed pindaktiivsed ained, lõhnaained (selgitamata, mis täpsemalt), metüülisotiasolinoon ja bensisotiasolinoon. Viimased kolm ainet on siis tuntud kui allergeenid. Esimesed kaks ohtlikud keskkonnale ning ärritavad ka nahka. Mingist kaltsiumist pole koostisosades haisugi, seega seda sinna lisatud ei ole – tarbija eksitamine, nii see on.
Üks odavamaid ning enim vahtu tekitavamaid pindaktiivseid aineid on naatriumlaurüülsulfaat ja naatriumlaurüüleetersulfaat. Muide, kas sa teadsid mida need odavates šampoonides, juuksevärvides, hambapastades, suuloputusvedelikes, põrandapesuvedelikes jms toodetes olevad ained loodusesse sattudes teevad?
Nad pesevad maha putukate kaitsekihi, häirides rakumembraanide tööd ning tekitades rakkude sisemuses lekkeid, mille tulemusena putukad hukkuvad. Lindude puhul pesevad nad maha sulestiku vetthülgava kihi, mille tulemusena suled ei hoia enam sooja ning see võib jahedas kliimas põhjustada lindude alajahtumise. Need ained on mürgised mageveekaladele ja selgrootutele, nad takistavad bakterite kui ka taimede kasvu. (1)
Üks huvitav küsimus toodet uurides on see, et mis organisatsioon küll säärasele nõudepesuvahendile “allergikutel soovitatud” litsentsmärgise on pannud. Euroopa Allergiauuringute Keskuse kohta ei ole väga palju infot leida.
Tegu on MTÜga, mis annab oma “litsentse” suurkorporatsioonidele (brändid nimega Philips, Mercedes-Benz, L’oreal, Schwarzkopf jpt). Euroopa Ökomärkide otsingumootorist ma nende märgistust ei leia. Üleüldse nende läbipaistvus ja kuvand internetis ei ole südamerahu tekitav. Võib küsida, kas tegu on rohepesuga.
Sellest kiirest ülevaatest selgub miks üks ülituntud laiatarbekaup võiks jääda poeriiulile. Toode on ohtlik selle kasutajale kui ka keskkonnale. Toode esitab enda kohta kolm valeväidet. Esimene neist on see, et see sisaldab koostisosa, mis peaks olema kasutajale kasulik ehk hooldav, seda nii tekstis (pH nahaneutraalne) kui ka pildis (visuaal kätest, mis teineteist hellalt hoiavad).
Kolmas väide on see, et tegu on tootega, mis on paslik allergikutele. Kuigi litsentsmärgis võib olla iseenesest õige, kuna MTÜ ise seab paika oma standardid, siis väide, et toode sobib allergikutele ei lähe kokku koostisosade olemuse ning mõjuga inimese tervisele.
1 Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid. Käsiraamat õpetajatele. Tallinn 2014 “Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest” projekti raames loodud trükis.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
