Uudis

Miks puistab Ungarist pärit Jila Tallinnasse rohelisi südameid?

Jila SvicevicFoto: Erakogu.

Jila Svicevic on 28-aastane ungari ja serbia päritolu neiu, kes tuli Tallinna Erasmuse tudengina Eesti Kunstiakadeemiasse õppima. Siia ta ka jäi armastuse pärast, sealhulgas looduse vastu, kuna leidis siin rahulikuma ja tervislikuma elurütmi. Sel suvel alustas ta rohelisi südamekujulisi seemnepomme levitava liikumisega “Green Hearts of Talinn”. Jila kirjutab järgnevalt lähemalt oma loost ja rohelistest südametest.

Projektist “Green Hearts”

“Green Hearts” siht on aidata inimestel taasleida side loodusega kasvatades seemnepommidest taimi nii looduse kui ka iseenda heaks. Nii õpime kiiremini, et kõik on meie ökosüsteemides seotud. Oleme kõik osa loodusest ning mõjutatud selles toimuvast.

Foto: Jila Svicevic

Green Hearts pakub kingitustele ja kaunistustele rohelisemaid alternatiive, taaskasutab paberjäätmeid ning korraldab seemnepommide valmistamise töötube, et toetada jätkusuutlikke kogukondi. Lisaks pakutakse teadmisi ökoloogiast, keskkonnakaitsest, bioloogilisest mitmekesisusest, jätkusuutlikkusest, materjalide taaskasutamisest, taimedest, inimtervisest ja heaolust.

Linnas elades on kerge kaotada tervislik side loodusega. Seetõttu on linnas taimede kasvatamine palju väärtuslikumaks kogemuseks muutunud. On puhas rõõm need sidemed loodusega taasavastada ning taas selle osa olla.

Tee roheliste südameteni

Olen lapsest saadik olnud loodushuviline. Sageli olen leidnud end midagi põõsastes avastamas, selmet kooli minna. Kui keskkoolis bioloogiale spetsialiseerunud klassis õppisin, külastasid meie klassi kaks NASA töötajat.

Nad rääkisid, et oleme põlvkond, kes seisab silmitsi tohutute ülemaailmsete probleemidega, sealhulgas toidu ja vee kvaliteedi ja kogusega. See tegi mind väga kurvaks ja ma ei teadnud, mida teha. Sõnad “jätkusuutlikkus ja “roheline” olemine näisid mulle pelgalt ülekasutatud sõnadena, mis on kaotanud oma tähenduse.

Kliimakriis jõudis tasemeni, kus me ei saa enam eriti midagi selle osas teha ning meil on uus probleem: kuidas kõik see tulevikus üle elada. Kõik muutub meie ümber liiga kiiresti, kuid inimkonnal kulub nende muutustega kohanemiseks liiga palju aega. Tundsin, et oleme jõudnud murdepunkti.

Lahendus hakkas kuju võtma, kui tulin Ungarist Erasmuse tudengina Eestisse Kunstiakadeemiasse õppima. Osalesin kolmepäevasel kursusel metsas ühes Belgia professoriga, kes rääkis õpetajatel jätkusuutlikkuse õpetamisest läbi kunsti. See kursus aitas mul keskenduda väikestele asjadele, mida saame looduses ühenduses olemiseks teha. Ungarist ja Serbiast pärit inimesena tundsin kohe eestlaste tugevamat sidet loodusega ja austust selle vastu. Eestlastel on tugevam “Teeme ära!” suhtumine ja seetõttu on muutuste tegemine lihtsam.

Ungarist ja Serbiast pärit inimesena tundsin kohe eestlaste tugevamat sidet loodusega ja austust selle vastu. Eestlastel on tugevam “Teeme ära!” suhtumine ja seetõttu on muutuste tegemine lihtsam.

Jilja Svicevic

Foto: Jila Svicevic

Suurematest koduriigi majanduslikest ja poliitilistest probleemidest eemalolek mõjus mulle taastavalt. Ka vaimselt ja füüsiliselt, sest olen palju kannatanud erinevate haiguste all oma autoimmuunse haiguse (kilpnäärme põletiku) tõttu. Hakkasin otsima looduslikke ja pestitsiidivabu toiduallikaid. Kogusin rõõmsalt aiast kartuleid ja metsast marju ning vahel püüdsin ka ise kala.

2019. aastal liitusin Climate KIC süsteemiinnovatsiooni programmiga ning valisin endale väljakutseks Tallinna kogukonnaaedade liikumise toetamise. Mind huvitas, kuidas motiveerida inimesi oma taimi kasvatama ning levitada sellest teadmisi. Nii hakkasin tegema rohelisi südamekujulisi metslillede seemnepomme, et pakkuda inimestele uut kogemust.

Südamekujulistest seemnepommidest

Need seemnepommid on valmistatud taaskasutatud paberist. Paber tuleb ettevõttelt, kes hakkas äsja oma viimase 25 aasta dokumente digitaalselt salvestama. Pärast paberimassi valmistamist lisame sellele looduslikku rohelist värvi ning metslillede seemnesegu. Seejärel vormime massi südamekujuliseks.

Foto: Jila Svicevic

Südamekujulised seemnepommid inspireerivad vestlusi ja positiivset muutust. Seemnepommid on kasulikud tööriistad keskkonna rohelisemaks muutmises ja metsikute lillede keskkonna parendamiseks. Kevadel ja sügisel saab seemnepomme kasvatada seal, kus on veidi rohelust või tähelepanu vaja.

Kui vihm roheliste südameteni jõuab, hakkavad need idanema. Neist kasvavad metsikud lilled, mis tõmbavad ligi mesilasi, linde ja liblikaid. Talvel saab rohelisi seemnepomme kasutada rohelise kingi või kaunistusena.

Foto: Jila Svicevic

Hetkel tegeleb Green Hearts uut tüüpi seemnepommide loomisega, et juhtida tähelepanu inimkeha tervise ja keskkonna vahelistele seostele. Rohkem infot Green Hearts of Tallinn kohta leiad Facebookist ja Instagramist.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.