Uudis

Omavalitsuste jäätmekorraldus paranes aastaga märgatavalt. Sorteeritud prügi äravedu on korraldamata vaid kolmes vallas

"Mustad lambad" on Türi, Rakvere ja Alutaguse vallad

Selline oli minu ühistu biojäätmete konteiner. Foto: Ivar Soopan

Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et aasta jooksul on jäätmeveo korraldus muutunud elanikule mugavamaks 33 omavalitsuses. Lisandunud on 11 omavalitsust, kus biojäätmete äravedu on korraldatud jäätmeveo teenuste hulgas. Türi, Alutaguse ja Rakvere vallad pole aga seni suutnud liigiti kogutud jäätmete äravedu korraldada.

“Peame hiljemalt 2025. aastaks suunama ringlusse vähemalt 55% majapidamises tekkivatest jäätmetest. Eeltingimus selle eesmärgi saavutamiseks on jäätmete liigiti kogumine. Kuni pole piisavalt puhast materjali, seni ei saa tekkida ärimudel, mis neid ringlusse suunab,” ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Aastaga on jää liikuma läinud. Märgatavalt on kasvanud nende omavalitsuste hulk, kus on korraldatud ka pakendijäätmete, suurjäätmete, paberi ja kartongi ning köögi-ja sööklajäätmete äravedu,“ ütles Vakra. 

Graafika: Keskkonnaamet

Keskkonnaameti ülevaatest on näha, et elanike jäätmete liigiti kogumise võimalused on aastaga hüppeliselt paranenud. Kui eelmisel kahel aastal oli 15 omavalitsuses võimalik korraldatud jäätmeveo raames ära anda ainult segaolmeprügi, siis nüüd on selliseid omavalitsusi vaid kolm. 

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilabergi kinnitusel oleks 55% jäätmete ringlusse võtmise eesmärk käeulatuses, kui lõpetaksime toidujäätmete viskamise segaolmeprügi konteinerisse. 

“Biolagunevad jäätmed täidavad kolmandiku meie segaprügi konteineritest. Kui koguksime selle massi kokku eraldi, väheneks järsult prügimäel ladestatavate jäätmete maht ja saavutaksime jäätmete ringlussevõtu eesmärgi,” selgitas Siilaberg. 

2021. aastal võeti Eestis ringlusse vaid 30,4% majapidamistes tekkivatest olmejäätmetest. Peamine põhjus on selles, et ringlussevõtuks sobilikud materjalid visatakse olmeprügisse, mis oluliselt vähendab või lausa välistab nende ringlussevõtu. Seejuures visatakse aastas olmeprügisse umbes 100 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, millest suur osa satub pärast töötlemist ladestamisele prügimäele. 

“Biojäätmete ladestamine prügimäel on eriti keskkonnavaenulik. Ladestatud biojäätmed tekitavad prügimäel anaeroobsetes tingimustes kasvuhoonegaase. Samal ajal jääme ilma materjalist, millest oleks võimalik toota biogaasi või komposti. Kolmandaks määrivad segaolmejäätmete sekka visatud biojäätmed praktiliselt kogu jäätmemassi ja võtavad sellega võimaluse ka muude materjalide ringlussevõtuks,” rääkis Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja.  

“Kõige keskkonnasõbralikum on biojäätmetest biogaasi tootmine või biojäätmete kompostimine ja ringlussevõtt kohapeal, aga see võimalus ei sobi kõigile majapidamistele. Sellepärast peab hiljemalt järgmise aasta lõpuks olema kõigi majapidamistel võimalik liituda ka biojäätmete äraveo teenusega. Kes soovib, võib ka kohapeal kompostida,” selgitas Reet Siilaberg. 

Üks omavalitsus, kes aasta jooksul on jäätmemajandust jõuliselt parandanud, on Lääneranna. “Aasta jooksul on väga paljudes omavalitsustes tehtud olulisi muutusi. Väärib tunnustamist, et paljud omavalitsused võtavad tõsiselt mitte üksnes juriidilist kohustust jäätmevedu korraldada, vaid teevad väga sisulisi pingutusi ka selleks, et elanikud jäätmete liigiti kogumisega veel paremini kaasa tuleks. Näiteks on Lääneranna vallas elanike informeerimine ja juhendamine loominguliselt ja mõjukalt ette võetud,” tunnustas Reet Siilaberg Lääneranna tegevust.  

Lääneranna valla majandusosakonna järelevalveametnik Piret Mäestu sõnul näitab kogemus, et liigiti kogumist saab korraldada ka väikeses omavalitsuses. “Meil on  veidi üle 5000 elaniku, korraldatud jäätmeveoga saab anda ära 7 eri liiki jäätmeid ja maksumus ei läinud sugugi suureks, eriti kui kõik jäätmed nõuetekohaselt sortida,” rääkis Piret Mäestu.   

Lääneranna vallas on võimalik korraldatud jäätmeveo vedajale kodu juurest ära anda lisaks segaolmejäätmetele ka liigiti kogutud paberi ja papijäätmeid, segapakendeid, klaaspakendeid, biojäätmeid, suurjäätmeid ja elektroonikat. 

“Ikka leidub ka neid, kes on uue korra suhtes kriitilised, aga paljud on väga oodanud võimalust liigiti kogutud jäätmeid ära anda. On neid, kes on meile valda helistanud ja ülevoolavalt selle võimaluse tekkimise eest tänanud,” rääkis Mäestu.  Eriti hästi on Lääneranna elanikud vastu võtnud suurjäätmete ja elektroonika ära andmise võimalused. 

Jäätmeseaduse järgi on kõik inimesed ja ettevõtted kohustatud oma jäätmed liigiti koguma. Üle 1500 elanikuga kohalik omavalitsus peab korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik kõigis majapidamistes biojäätmed jäätmevedajale üle anda või neid kohapeal kompostida.   

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.