Pärnu rannaniidule saabuvad kolmapäeval esimesed veised.
Mai ja Raeküla rannaniidul mägiveiseid karjatav Võrumaa talunik Silver Visnapuu kolib kõige esimesena Pärnusse musta värvi Aberdeen-Anguse veised, kelle igasuviseks “Pärnu koduks” on Mai rannaniit.
“Nad on siin juba mitu aastat olnud, koht on neile tuttav,” ütles Visnapuu.
Kokku plaanib Võrumaa talunik tuua sel suvel kuurortlinna 200 Aberdeen-Anguse, Herefordi ja Simmentali tõugu veist.
Vana-Pärnu rannaniidul loomi karjatav MTÜ Pärnu rannaniit plaanib sel hooajal tuua mereäärsetesse koplitesse sadakond Simmentali ja Aberdeen-Anguse tõugu veist koos vasikatega.
Loomade omaniku Siim Suitsmardi sõnul on see tore, kui inimesed tahavad rannaniidul suvitavaid veiseid uudistada, aga seda tasuks teha distantsilt, et mitte loomi häirida.
Veiste toitmine ei ole lubatud
“Poollooduslikel kooslustel nagu Pärnu rannakarjamaad seda on, on veiste lisasöötmine keelatud,” ütles Suitsmart.
On tulnud ette, et inimesed soovivad linnaruumis suvitavaid veistele anda õunu ja muid vilju, aga seda ei maksa teha – ühes õunaseemnega võivad rannaniidule sattuda võõrliigid ning on ka oht, et loom võib vilja kurku tõmmata.
Vahel on inimestes tekitanud küsimusi, miks Vana-Pärnu rannaniidul majaka juurest linnuvaatlustorni juurde viiv jalutusrada jääb tarastatud alasse, kuid sellele on lihtne selgitus: tegemist ei ole ametliku kõnnirajaga, vaid nii-öelda otseteega, mis tekib inimeste liikumisest karjatamisvälisel hooajal. Isetekkeline teerada läheb läbi karjamaa, mitte karjamaa ei laiene kõnniteele.
Pärnu keskuslinna 375-hektarilisel looduskaitsealal on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite. Loomad hooldavad rannaniite kõige tulemuslikumalt, nende abiga säilib haruldaste Pärnu rannaniitude liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Kuna Pärnu linnal omal veiseid pole, annab linn rannaniidud rendile loomaomanikele.