Esmaspäeval sai teatavaks, et Soome-Eesti koostöös Soome lahele toodav veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminal saabub aasta lõpuks Paldiski asemel Soome, samas välisminister Urmas Reinsalu sõnul valitsus seda ei arutanud.
“Lugesin ajalehest teavet Eesti ja Soome LNG memorandumi osade sätete väidetava tühistamise kohta. Valitsus seda küsimust arutanud ei ole ja pean kindlasti oluliseks seda esimesel võimalusel teha,” kirjutas minister sotsiaalmeedias.
Küsimus ei ole tema sõnul formaalselt majandusministri pädevuses otsuseid langetada, vaid Eesti energiajulgeolekus, mille eest, arvesse võttes küsimuse kriitilisust, vastutab Reinsalu vaates valitsus tervikuna.
“Tänaseni kehtinud ja eelmise valitsuse sedastatud loogika järgi pidi LNG terminaal tulema riiki, kes saab oma infrastruktuuriga esimesena valmis. Nagu lehest kuulda, see senise tegevuse alus enam ei pruugi pädeda. Selles küsimuses tuleb viivitamatult selgus luua,” toonitas ta.
Esmaspäeval tegid Eesti ja Soome majandusministrid põhimõttelise otsuse, et et veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminal saabub aasta lõpuks Soome, samas suhtub majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul riik igati soosivalt, kui näiteks erasektor soovib ka Eesti rannikule ujuvterminali tuua.
“Eesti gaasivarustus sõltub Leedu Klaipeda terminalist, Läti gaasimahutist ning aasta lõpus Inkoos tööd alustavast uuest veeldatud maagaasi ujuvterminalist. Tarneallikaid on mitmeid ning Eleringi varustuskindluse analüüs näitab, et eeloleval talvel Balti ja Soome piirkonnas gaasipuudust ei tohiks tekkida, kuid samas on energiatarnetega seotud riskid muutunud julgeolekuolukorras kõrgemad kui kunagi varem. Seega suhtub riik igati soosivalt, kui näiteks erasektor soovib Eesti rannikule ujuvterminali tuua, sest iga lisatarneallikas muudab gaasi varustuskindlust üksnes paremaks,” kommenteeris minister BNS-ile.
Paldiskis paikneva taristu osas said suvel kai ehitajad, Alexela ja Infortar, võimaluse kasutada vajaduse korral mõne aasta jooksul kai müügioptsiooni, märkis Sikkut. “Sellisel juhul on riik valmis kai soetama vastavalt reaalselt tehtud investeeringutele kuni summas, mis kulus kai ehitamisele. Riigi huvi on, et LNG vastuvõtmise võimekus Eestis igal juhul olemas oleks ning seetõttu selline kokkulepe sündis. Samas ei saa ka välistada, et eraettevõtted leiavad kaile aktiivset kasutust ning optsiooni ei pruugita kasutada,” lisas ta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
