Rohelise pealinna rahvakogu võttis laupäeval oma viimasel kohtumisel vastu 39 ettepanekut teemal „Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?“ ja andis need ühiselt üle abilinnapea Vladimir Svetile.
Ettepanekutest kõige suurem osa puudutab linnamaastiku kujundamist. Näiteks soovitab rahvakogu linnal kehtestada rohealade teemaplaneering, et ülelinnaline rohealade sidusus jõuaks detailplaneeringutesse ja projektidesse ning selle kaudu lõpuks linnaruumi. Soovitakse ka, et linn säilitaks enam kõrghaljastust ja lisaks linnapilti senisest enam mitmerindelist taimestikku.
Tänavate projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rahvakogu meelest seada esikohale haljastuse säilimine ja loomine ning arendajatele tuleb seada kord, mis kohustab neid ehitustööde tõttu hävivat rohelust samaväärses mahus taastama.
Rahvakogu soovib ka, et linn arvestaks rohealade ja linnaruumi arendamisel senisest enam inimeste tervise ja heaoluga. Samu eesmärke tuleks arvestada ka liikuvuse vallas: rahvakogu toetab autoliikluse olulist rahustamist kogu linnas ning soovib jätkuvat ühistranspordi arendamist.
„Rahvakogu on ennast tõestanud formaat, mis lisaks tavapärastele kaasamise vormidele annab võimaluse paremini teada saada linlaste murekohti ja soove ning nendega meie igapäevatöös paremini arvestada. Rohealad ja nende tulevik on teema, mis läheb paljudele korda ning mul on hea meel, et rahvakogu ettepanekute näol oleme saanud nii toetust juba toimuvatele tegevustele kui ka häid mõtteid võimalikest arengutest tulevikus,“ ütles abilinnapea Vladimir Svet.
„Kõige olulisem sõnum on see, et enamus ettepanekuid kutsuvad üles lähtuma inimeste tervisest ja heaolust ning rohkem informeerima ja tegema koostööd – nii linna enda ametite vahel, kuid ka kaasama elanikke, eksperte, ettevõtteid. Inimesed tahavad teada, arutada ja kaasa rääkida oma kodulinna arengus,“ kirjeldas ettepanekuid rahvakogu peakorraldaja Maiu Lauring.
Rohelise pealinna rahvakogu toimus 7. oktoobrist 4. novembrini. Kahel nädalavahetusel said rahvakogu saadikud ekspertidelt ja huvigruppidelt, sh Tallinna linnalt elurikkuse, linnalooduse, -ruumi ja kliimamuutuste teemadel teadmisi ning sõnastas 70 esialgset ettepanekut.
Need vaadati enne viimast kogunemist koostöös ekspertide ja linnaametnikega uuesti üle, ettepanekute sõnastust täpsustati, sarnased ideed koondati kokku ja nii oli laupäeva hommikul rahvakogu laual 44 ettepanekut.
Rahvakogu lõplikul hääletusel sai 39 ettepanekut vähemalt 80% saadiku toetuse, mis tähendas, et need said rahvakogu poolt vastuvõetud ja anti linnale üle.
Rahvakogu ettepanekud avalikustatakse veebilehel greentallinn.ee/rahvakogu, kuhu linn lisab 2024. aasta lõpuni jooksvalt teavet, mis ettepanekutest edasi saab.
Tallinn on moodustanud rahvakogu juhtrühma eesotsas abilinnapea Vladimir Svetiga, kuhu kuuluvad ka linna eri ametite juhid ja kes töötab järgnevate kuude jooksul ettepanekud läbi.
Rohelise pealinna rahvakogu programm järgib rahvusvaheliselt väljakujunenud ülesehitust. 50-liikmeline rahvakogu koosneb 16-aastastest ja vanematest elanikest, kes moodustavad sotsiaalmajanduslikest ja geograafilistest aspektidest lähtuvalt esindusliku läbilõike Tallinna elanikest.
Rahvakogu on teadmistel ja aruteludel põhinev koosloome, kus otsuseid teeb elanikkonda esindav mini-avalikkus. Rohelise pealinna rahvakogu korraldamist konsulteerib DD sihtasutuse Demokraatiakeskus, kes arendab ja katsetab rahvakogu formaati kestliku arengu nimel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
