Uudis

Soome kutsub üles tööstust ja avalikku sektorit registreerima vabatahtlikuks elektrisäästjaks

Latvijas Gaze maa-aluse gaasihoidla torustik. Foto: REUTERS / Ints Kalnins / Scanpix

Tuulised ilmad aitasid eelmisel nädalal elektrihindu alla tuua ja kohati langes börsihind nulli lähedale, ent Rootsi-Leedu merekaabli hooldustööde tõttu kasvanud tuuletoodang täielikult meie hindadesse ei jõudnud. Värsked ilmaprognoosid lubavad keskmisest pehmemat talve, kuid elektrikatkestuste oht pole Euroopas kuhugi kadunud, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller energiaturu ülevaates.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 148,8 €/MWh (+11,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter laupäeva öösel 1 hinnaga 0,09 €/MWh ja kõige kõrgem neljapäeva pärastlõunal kell 16, mil hind oli 423,01 €/MWh. Kogu regioonis oli tuuline ja tuuleenergia toodang seetõttu kasvas, kuid Rootsit ning Leedut ühendava merekaabli hooldustööde tõttu see täielikult meie hindadesse ei jõudnud.

Ilmaprognoos lubab Euroopasse pehmet talve

Maagaasi hind jätkas eelmisel nädalal pehmete ilmade tõttu langemist, jäädes tasemele 110,5 €/MWh, mida on 10,1 euro võrra vähem kui nädal varem. Euroopa Liidu kliimamuutuste teenistuse Copernicus prognoosi järgi võivad temperatuurid Euroopas sel talvel jääda oluliselt üle keskmise, pakkudes olulist leevendust küttehooaja eel kitsikuses olevatele riikidele.

Copernicuse teadlaste värskeimate andmete järgi kujunevad Läänemere, Vahemere ja Põhjamere ranniku äärsete piirkondade temperatuurid ajaloolisest keskmisest peaaegu kindlasti soojemaks. Võrreldes kuu aja tagusega on teadlased selles väites veelgi kindlamad, hinnates tõenäosust 50-60% juurde. Eurasia Group hindab, et praeguste ilmamudelite alusel piisab gaasivarudest ka juhul, kui 2023. aasta algus kujuneb külmaks. Samas prognoositakse ka väiksemat sademete arvu, mis mõjutab negatiivselt jõetransporti ja hüdroelektrijaamu, samuti suusahooaega.

Tarbimise vähendamine on võimaldanud Euroopa gaasivarud täita kõrgemal tasemel, kui veel suvel oleks arvatud, kuid sellega on kaasnenud ka negatiivne majanduslik mõju eeskätt tööstustoodangu vähenemise näol.

Eelmisel nädalal teatas rahvusvahelise haardega terasetootja ArcelorMittal, et maagaasi kõrge hinna tõttu on gaasi tarbimist Euroopas vähendatud 30%, mis viis kolmandas kvartalis ettevõtte metallitoodangu vähenemiseni 11,1% võrra varasema kolme kuuga võrreldes. Euroopa majanduse nõrgenemine sunnib ArcelorMittali osa tootmisüksusi peatama, sest piirkonna nõudlus terase vastu on oluliselt kukkunud. Prognoosi järgi väheneb terase kasutamine sel aastal Euroopas 7% võrra, mida on kaks korda enam kui karmidest koroonapiirangutest räsitud Hiinas.

Maagaasi tarbimine on Euroopas oluliselt vähenenud tööstusaktiivsuse aeglustumise hinnaga

Äritegevus on aeglustumas ka teistes energiamahukates valdkondades. Prantsusmaa energiaettevõtte Engie SA andis teada, et nende suurimad kliendid Euroopas on vähendanud gaasitarbimist 20-30%. Põhjuseks tootmise vähendamine või alternatiivsete kütuste kasutamine. Väiksemate ettevõtete nõudlus on vähenenud 10-15%.

Euroopa jaoks tähendab see majanduskasvu aeglustumist sisuliselt paigalseisuni. Euroopa Komisjoni värskes prognoosis alandati kasvutempo seniselt 1,4 protsendilt 0,3 protsendini, hinnad aga kasvavad euroalal sel aastal keskmisel 8,5% ja järgmisel aastal 6,5%. Kõige valusamalt saavad energiakriisiga pihta Saksamaa ja Rootsi, kus majanduskasv pöördub negatiivseks.

Perioodi 2019-2021 võrdluses vähenes maagaasi tarbimine Euroopas möödunud oktoobrikuus 25%, mida vedasid eest Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kui Vene tarnete lõppemisest enim pihta saanud riigid. Samal ajal teavitasid nii Engie kui Saksamaa energiaettevõte RWE AG oluliselt kasvanud gaasi- ja elektrihindade valguses suurtest üheksa kuu kasuminumbritest.

Hästi ei lähe kaugeltki kõigil energiahiidudel. Näiteks teatas Uniper SE esimese üheksa kuu kahjumist 40 miljardit eurot. Varem odavat Vene gaasi Euroopasse vahendanud Uniper oli sunnitud Gazpromi tarnete lõppemisel otsima alternatiivseid tarnijaid, kelle küsitav hind on mõistagi kallim.

Soome otsib elektrisäästjaid

Soome Fingrid kutsub Soome tööstust ja avalikke asutusi üles registreerima ennast vabatahtlikuks elektri tarbimise piirajaks. Kui elektripuudujääk tekiks, siis piiratakse vabatahtlike elektritarbimist esimesena ja kui hästi läheb võikski sellest piisata, et tipunõudlus ära katta.

Talviste elektrikatkestuste vältimiseks käivitas Suurbritannia põhivõrguettevõte uudse meetme, mille alusel makstakse energiamüüjatele elektri mittekasutamise eest. Programmi eesmärk on ärgitada kliente nihutama oma elektritarbimist tipptundidelt väiksema tarbimisega ajale, kui tootmisega on kitsas käes. Võrguettevõte loodab, et nii väheneb koormus nii tootjatele kui elektrivõrgule.

Prantsusmaa energiaregulaator edastas tarbijatele sel nädalal tungiva palve vähendada tuleval talvel energiatarbimist, et vähendada elektrikatkestuste ohtu. Probleem on tõsine, sest kütteperioodi alguseks on töökorras vaid pool riigi tuumaelektrijaamadest ja Vene gaasi import on sisuliselt katkenud. See on toonud kaasa rekordkõrge hinnaga elektriimpordi naaberriikidest ja võib väga külma talve korral viia elektrikatkestusteni. 

Ühtlasi teatas Prantsusmaa, et korjab energiakriisi põhjustatud ülikõrgete hindadega rekordkasumeid teeninud taastuvenergiaettevõtetelt kahe aasta jooksul 30,9 miljardit eurot. See katab aga vaid osa riigi leevendusmeetmetest, kuivõrd selle ja järgmise aasta jooksul plaanib Prantsuse valitsus majapidamisi ja ettevõtteid toetada umbes 100 miljardi eurorga. Saksamaa teatas samal ajal, et subsideerib energiahindu 83,3 miljardi euroga.

Lähikuudel jõustuvad järgmised sanktsioonid Venemaa vastu, kuid nende mõju on tunda juba praegu. Esiteks lõppeb alates 5. detsembrist Vene toornafta transport meritsi. Lisaks Venemaa lipu all sõitvatele laevadele ei tohi seda importida ka ELi lipu all seilavad tankerid ning Vene naftakaubandusega seotud laevadele ei pakuta kindlustust ega teisi teenuseid. Sanktsioonid toovad Venemaa jaoks kaasa uue väljakutse: kui naftatransport Euroopa Liidu laevadega keelatakse, pole Moskval piisavalt tankereid, et oma kaupa ka vähestele allesjäänud huvilistele vedada.

Venemaa võib vajada juurde enam kui 200 tankerit, mida on üle kolme korra rohkem kui oktoobris. Suurem vajadus on tingitud pikematest mereteedest uute klientide juurde. Kuivõrd Venemaa suurimad eksporditerminalid asuvad Läänemere ääres, võib Venemaal vanade aluste kasutuselevõtt tuua kaasa kõrgendatud keskkonnaohu kogu Läänemere jaoks.

Saksamaa on vesinikueesmärkide täitmisega raskustes

Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA juht Fatih Birol mõistis COP27 tippkohtumisel hukka OPEC+ ühenduse hiljutise otsuse vähendada tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas, kuna see võib negatiivselt mõjutada riikide majandusi üle maailma, iseäranis arengumaid.

Vene tarnete ebakindluse tõttu ostavad rafineerimistehased üle maailma järgmiseks aastaks kokku Lähis-Idast pärit toornaftat. Vähem Venemaalt pärit toorainet tähendab suuremat konkurentsi piirkondade vahel, mis väljendub kõrgemates hindades. Ehkki Vene LNG-le ei ole kehtestatud sanktsioone, lõpetasid näiteks Jaapan ja Lõuna-Korea selle ostmise turuhinnaga, Hiina on samas oste suurendanud.

Energiakriisis vaevlev Saksamaa ei suuda 2030. aastaks tõenäoliselt täita seatud vesinikutootmise eesmärke. Kava järgi peaks Saksamaa suutma toota 10 gigavatti nö rohelist ehk taastuvenergiast toodetud vesinikku, ent planeeritavad projektid suudaks katta vaid 5,6 gigavatti. Praegu toodetakse 0,95 gigavatti rohevesinikku.

Probleem on oluline, sest puhtalt toodetud vesinikus nähakse võtmevõimalust vähendada sõltuvust fossiilkütustest, dekarboniseerida tööstus ja transport ning saavutada riigi kliimaeesmärgid. Investeeringuid hoiab aga tagasi asjaolu, et Euroopa Liidu tasandil ei ole rohevesinik täpselt defineeritud, mistõttu pole ettevõtetel kindlust, kas võimalikud investeeringud tulevikus seatavad kriteeriumid täidavad.

Nädala keskel peatas Rootsi energiaettevõte OKG riigi suurima tuumareaktori Oskarshamn 3 töö turbiinirikke tõttu. 1400-megavatise reaktori pikaajaline rike võib Rootsis kaasa tuua elektrikatkestusi, hoiatas Rootsi põhivõrguettevõte. Juba neljapäeval suudeti jaam siiski töökorda saada. Alates sügisest on rivist väljas Ringhals 4 tuumajaam, mis peaks tööd alustama alles uuel aastal. Täpsemat tähtaega kui 2023. aasta algus pole Soome ettevõte TVO andnud ka Olkiluoto 3 tuumajaama käivitamiseks, mis praegu on samuti turbiini rikke tõttu detsembri lõpuni remondis

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul ca 590 MW. Saadavust mõjutas peamiselt alanud nädala keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes. CO2 nädala keskmine hind jäi varasemate nädalatega samale tasemele 75,5 €/t (-2,2 €/t võrreldes eelmine nädalaga).

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.