Türgi osa piirkondi rusudeks muutnud maavärinal ja maailma raputanud tragöödial on majandusele ning vanametalliturule märkimisväärne mõju, nendib Kuusakoski.
“Midagi sarnast koges maailm ka Jaapanis 1995. aastal toimunud Kobe maavärina järel,” märkis Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. “Tekkinud kahjud olid ka siis hirmuäratavad, riik vajas taastamistöödeks palju terast ning terase- ja vanametallihinnad kerkisid taevasse. Analüütikud hindavad, et samasugune stsenaarium kordub nüüdki.”
Kollamaa sõnul on Türgi maailma suurim terasejäätmete importija, 2021. aastal imporditi suurusjärgus 25 miljonit tonni, mis moodustas 23% kogu maailma kaubavahetuse mahust. Samal ajal on Türgi võtmemängija ka toorterase tootja ja eksportijana. Võrdluseks: Eesti vanametallituru suurus on 350 000–400 000 tonni aastas.
“Katastroofilised maavärinad paiskasid senise impordi- ja ekspordikaubanduse segamini,” jätkas Kollamaa. “Türgi terasetööstus on halvatud, kuid juba nüüd on vanametalli import järsult kasvanud. Türgi valitsus on teatanud, et järgmise kolme kuni nelja kuu jooksul on maavärinast mõjutatud piirkondade ülesehitamiseks vaja vähemalt neli miljonit tonni armatuuri. Türgis on kokku kukkunud tuhandeid ja tuhandeid kortermaju, mis tuleb kõik uuesti üles ehitada. Selleks on tarvis tohutul hulgal terast – armatuuri, talasid ja muid terastooteid. Arvestades Türgi nõudlust järgmise paari aasta jooksul, on ilmne, et terase hinnad tõusevad.”
Kuigi Türgi vajab eksporditasakaalu ja seeläbi majandusse lisanduvat raha, vähendab riik tõenäoliselt siiski oma terase eksporti. Kollamaa sõnul tuleb arvestada aga ka seda, et Türgi enda tootmisvõimekus on kahanenud. “Kuna Türgi vajab erakordselt palju terast, siis küllap jääb Türgis toodetud armatuuri rohkem edaspidi koju. Aga see tähendab ka üleüldist suurenevat nõudlust lähiajal,” nentis ta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
