Kuigi isemoodi kaelkirjakutel on suursugune pikk kael, on neil pisikesed jalad.
Teadlased avastasid kaks kaelkirjakut, kes on oma liigikaaslastest poole lühemad – üks neist elab Ugandas ja teine Namiibias. Bioloogid ütlevad, et arvatavasti on eriskummalise pikkuse põhjuseks metsikutes populatsioonides harva esinevad luu- ja kõhrehaigused, kirjutab Mashable.
Kui keskmine kaelkirjak kõrgub ligi viie meetrini, siis Namiibiast leitud isane täiskasvanud Nigel on ligikaudu 2,8 meetrit pikk. Teine, Ugandas elav ja alaealisena (see tähendab iseseisev, aga alles arenev) mõõdetud kääbuskaelkirjak on umbes 2,5 meetri pikkune.
Ehkki mõlemal kaelkirjakul õnnestus pisemale kasvule vaatamata sirguda suguküpseks, pole bioloogid märganud Uganda kaelkirjakut 2017. aastast ja Namiibia kaelkirjakut 2020. aasta juulist alates. Teadlased kahtlustavad, et võib-olla on liikumist takistavad lühemad jalad, mis muudavad nad kiiretele kiskjatele kergemaks saagiks, neile saatuslikuks saanud.
Üldiselt ei käi kaelkirjakute sõrg enam kuigi hästi: kuigi Aafrikas elab ligikaudu 111 000 looma, on nende populatsioon vähenenud viimaste aastakümnete jooksul 36–40 protsenti.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
