Vastusena MTÜ Mägilased pöördumisele andis Eesti Terioloogia Selts teada, et toetab Eestis metskitse vibujahi seadustamist.
“Terioloogia seltsis on veendumus, et vibujahi seadustamine ei mõjutaks negatiivselt metskitsede populatsiooni ning ei lähe vastuollu jahieetikaga. Peame oluliseks aga rõhutada, et metskitse vibujahil toetame vaid plokkvibu kasutamist,” ütles terioloogia seltsi esimees Oliver Kalda. Terioloogia on zooloogia haru, mis tegeleb imetajate uurimisega.
Varasemalt on Eestis MTÜ Mägilased poolt tehtud metskitse vibujahi legaliseerimise ettepanekut toetanud Eesti Jahimeeste Seltsi ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud ning riigikogu jahinduse toetusgrupp.
Vibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisevahendina kinnitavad erinevate Euroopa riikide nagu 2004 aasta Taani metskitse, 2012 Hispaania metssea ja 2016 mägikitse, 2019 Prantsusmaa nutria ja viimasena, 2021 aasta Soome pampa-valgesabahirve, vibujahi uuringud.
“Meie jaoks on tegemist väga olulise seisukohaga, eriti peale eelmise aasta MTÜ Loomuse üle 10 000 hääle kogunud metskitse vibujahivastast petitsiooni, mis keskendus traditsioonilistele vibudele,” ütles MTÜ Mägilased juht Rita-Anette Kohava. “Mõistan inimeste muret loomade heaolu pärast ja saan kinnitada, et petitsioonis kasutatud info oli kas vananenud, mitte- asjakohane või kontekstist välja rebitud. Soovime loomakaitsjatega uuel aastal alustada puhtalt lehelt ning kutsume nad aasta alguses ühisosa leidmiseks ümarlauda. Meid julgustab, et ühise keele vibujahi osas on leidnud nii Soome kui Taani loomakaitsjad ning nendest maades on vibujahis viimastel aastatel toimunud ainult positiivsed arengud – nagu teadustööd ja vibujahi alade laiendamine.”
“Samuti juhin tähelepanu, et tänase rohepöörde valguses tasub ka Eestis mõelda Taani jahimeeste seltsi president Claus Lind Christensen sõnadele 2019: „Vibujahi tulevik Taanis on helge – ühiskonna jaoks on vibujahimees roheline jahimees, tema tegevus on vaikne, ja saagiks orgaaniline liha.””
Eestis legaliseeriti vibujaht väikeulukitele MTÜ Mägilaste eestvedamisel 2013. aasta 1. juunil.
Seaduses kehtestatud nõuded – vibu miinimumtugevus ja suurt täpsust nõudev laskekatse – välistavad terioloogia seltsi teatel Eestis traditsiooniliste vibudega jahipidamise. Jahinooltele peab olema kirjutatud jahitunnistuse number, mis võimaldab peale lasku alati kindlaks teha laskja isiku. Jahitunnistuse number kantakse jahiks kasutatavale vibule ning jahimees peab sooritama vibujahi laskekatse, kehtivusega kaks aastat.
Euroopa jahinduse ja looduskaitse katusorganisatsioon FACE (European Federation for Hunting and Conservation) on tunnistanud vibujahi jätkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis panustab ulukipopulatsiooni arvukuse reguleerimisse, kaasa arvatud ulukikahjude ennetus ja haiguste vältimisse eelkõige linnas ja linnalähedastes piirkondades, kus vibujaht võib olla turvaline lisaalternatiivi liikide reguleerimiseks.
EL-i looduslike elupaikade direktiiv, EL-i linnukaitse direktiiv ja Berni konventsioon ei takista Euroopa riikidel vibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja et see jahipidamise meetod on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
