Riik toetab 10 miljoni euroga korterelamute rekonstrueerimist Ida-Virumaal, et piirkonnas majade kaasajastamisele täiendavat hoogu anda. Toetust saavad taotleda korteriühistud ja kohaliku omavalitsuse üksused, kui korterelamu on tervikuna nende omandis.
Toetust antakse muu hulgas maja kandekonstruktsiooni ja välisfassaadi renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ning sademevee kogumissüsteemi paigaldamiseks, rõdude remondiks, elektriautode laadimistaristu rajamiseks, hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks jne. Meetme tehnilisi tingimusi on kaasajastatud, teatas kliimaministeerium.
Taotlusvooru kogumaht on ligi 10 miljonit eurot ja selle jagamist korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (Kredex), kes teatab vooru avanemisest muuhulgas ka oma kodulehel. Võrreldes varasemate sarnaste toetustega, tõuseb korterelamu osalisel rekonstrueerimisel hüvitatav määr 30 protsendilt 40 protsendile. Sellega kaasneb nõue tõsta hoone energiatõhususarvu väärtust vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra.
„Selle nõudega suuname korteriühistuid mitte ainult aknaid-uksi vahetama, vaid rekonstrueerima muu hulgas tehnosüsteeme. Ootame, et ellu viidaks energiasäästule ja parema sisekliima tagamisele suunatud projekte,“ selgitas toetuse tagamaid Kliimaministeeriumi elamuvaldkonna juht Veronika Valk-Siska. Energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ka ühe klassi võrra annab märgatavat energiasäästu ja vähendab seega ka korteriomanike kommunaalarveid.
Ida-Virumaa korterelamute seisukorra parandamine on olnud viimastel aastatel eraldi tähelepanu all. Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus (KredEx) on teadlikkuse suurendamiseks kohtunud elanikega ja nõustanud neid kohapeal, teinud koolitusi ja kaasanud tehnilise eksperdi. Samuti pakutakse võimalust kasutada KredExi otselaenu kortermajade renoveerimiseks, seda juhul kui pank laenu ei anna või teeb seda ebamõistlikel tingimustel.
Veronika Valk-Siska sõnul ületab tavapärases rekonstrueerimistoetuses nõudlus hetkel selgelt pakkumist, seega on vajalik suunata Ida-Virumaale ka sihipäraseid toetusi. Lähiajal on sellele piirkonnale pakkuda kompaktne lahendus – teavitus, laen, toetus.
Toetusel puudub miinimummäär. Tervikliku rekonstrueerimise korral on toetuse maksimummäär 1 500 000 eurot, osalisele rekonstrueerimisele maksimummäära ei kehtestata. Projektide elluviimisperiood lõpeb kooskõlas Eesti taaste- ja vastupidavuskavaga ehk hiljemalt 1. märtsil 2026. aastal.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
