Keskkonnaagentuuri spetsialisti Elo Mandeli sõnul võib saaste kanduda tulekahju asukohast ka enam kui 8000 kilomeetri kaugusele.
Meie suunas liikuvast suitsupilvest annavad tunnistust ilmaprognoosides kasutatavad Copernicuse atmosfääri seireteenistuse satelliidipildid.
Teadaolevalt on juba peaaegu kuu aega kestnud hiigeltulekahjude tulemusel eraldunud atmosfääri muuhulgas rohkem kui 30 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Tulekahjud paiskavad atmosfääri nii palju saastet, et suitsupilvi võib kohata isegi enam kui 8000 kilomeetri kaugusel.
Keskkonnaagentuuri andmehalduspetsialist Elo Mandeli sõnul eraldub maastikupõlengutest peamiselt CO2 ja veeaur. Lisaks tekivad osakesed (sh tahm), süsinikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid ning näiteks lämmastiku- ja väävliühendid.
Maastikupõlengutest tulenev saaste sõltub tulekahju kestusest ja intensiivsusest, põlenud ala kogupindalast ning põlenud taimede liigist ja kogusest. “Hetkel Californias toimuvate maastikupõlengute puhul on CO2 heide hinnanguliselt juba praegu suurem kui elektrijaamadest pärinev heitkogus,” sõnas Mandel.
Mandeli hinnangul võib saaste olenevalt ilmast ja hajumistingimusest kanduda tegelikust tulekahju kohast väga kaugele.
Osakesed on ohtlikud meie tervisele, põhjustades kopsu ja südame veresoonkonnahaigusi. Samuti mõjutavad saasteained atmosfääris pilvede kujunemist ning sademete tekkimist.
Teadaolevalt on suur osa USA lääneranniku massiivsetest maastikupõlengutest saanud alguse välgulöökidest, mis on hea näide sellest, kuidas ilmastikunähtused on põhjustanud õhusaaste allikate tekke.
Praeguste õhuseirevaatluste tulemusel pole Eestis mingeid ohtu tekitavaid ilminguid täheldatud.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
