Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) tehtud väikse moodulreaktori majandusliku mõju eeltasuvusuuring leidis, et uue põlvkonna moodulreaktori ehitamisel ja selle abil elektri tootmisel võib olla positiivne majanduslik mõju nii riigile kui võimaliku elektrijaama ümbrusele.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja sõnul aga kaasneksid tuumajaama rajamisega märkimisväärsed riskid.
Uuringu järgi tähendaks ühe reaktormooduliga elektrijaama ehitamine (kogumaksumuses umbes 1 miljard eurot) hinnanguliselt rohkem kui 300 miljoni euro väärtuses kaupade ja teenuste hankimist Eesti ettevõtetelt ning riigile 100 miljonit eurot otsest maksutulu. Ühtlasi võimaldaks ühe mooduliga tuumajaamas elektri tootmine vältida iga-aastaselt 130-150 miljoni euro jagu elektri importi.
Eeltasuvusuuringust selgub, et uue põlvkonna väike moodulreaktor avaldaks märkimisväärset positiivset mõju ka elektrijaama ümbritsevatele aladele ja kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil reaktor paikneks – seda nii kõrgepalgaliste vallaelanike juurdekasvus, kohalikelt ettevõtjatelt ostetavate kaupade ja teenuste tarbimise suurenemises kui ka võimaliku talumishüvitise näol. Samuti saaksid inimesed tööd elektrijaama väljaõppe- ja külastuskeskuses.
Kaudsema mõjuna võimalikku elektrijaama ümbritsevale alale märgiti uuringus ära, et elektrijaam võimaldaks uute investeeringute ja kõrge lisandväärtusega tööstuse meelitamist lähedalasuvasse piirkonda, sest elektrituruseadus võimaldaks neile ettevõtetele võrguhoolduse tasuta otseliiniga elektrit, mis tähendaks selget konkurentsieelist suure elektritarbimisega tööstusele.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda: tuumajaama rajamisega kaasneksid märkimisväärsed riskid
11 Eesti keskkonnaorganisatsiooni ühendav Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.
EKO toob välja mõned olulisemad riskid, mis Fermi Energia plaanitava III+ põlvkonna moodulreaktoriga kaasneksid, näiteks Eestis tuleks hakata lõppladestama eluohtliku kiirgustasemega radioaktiivseid jäätmeid, mille ohutus tuleks riigil oma kuludega tagada tuhandeteks aastateks.
Koja sõnul näitab ajalugu, et II ja III põlvkonna tuumajaamades on suurõnnetuste oht alati olemas. Kuigi tuumajaamu asub Eesti naabruses juba praegu, suurendaks uue kohaliku jaama ehitamine õnnetuste riski veelgi.
Tuumajaama tööshoidmiseks peab hakkama importima tuumkütust, tehnoloogiat ja oskusteavet. See teeks meid püsivalt sõltuvaks välistest tarnijatest, samuti ei ole selline lahendus mõistlik, arvestades kohapealsete taastuvenergiaressursside olemasolu.
Tuumajaama rajamine tähendab riigi jaoks enamat kui vaid ehitusloa andmist. Sellega kaasneb vajadus ümberkorraldusteks ja ressursside leidmiseks paljudes valdkondades, alates uutest seadustest ja ametnike koolitamisest kuni ohutust tagava infrastruktuuri rajamiseni ja elanikkonna esmase teadlikkuse tekitamiseni. Ühe elektritootja jaoks võimaluste loomiseks on selline kulu riigi jaoks ebaproportsionaalne ja välditav ning keskenduda tuleks juba kasutusel olevatele taastuvenergialahendustele.
Suure investeeringu tagasiteenimiseks peab tuumajaam töötama umbes 40 aastat ning kiiresti muutuvas maailmas tähendab see suurt majanduslikku riski ja riski, et probleemide tekkides peab maksumaksja projekti päästma.
Arvestades eelmainitud tõsiseid riske ja seda, et olemas on keskkonnasõbralikumad ja ohutumad alternatiivid, ei poolda EKO Eestisse plaanitud tingimustel tuumajaama rajamist. EKO kaalub oma seisukoha ülevaatamist, kui maailmas on juba reaalselt rajatud tõestatult ohutud ning tuumajäätmeid korduvkasutavad IV põlvkonna tuumajaamad.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
