Uudis

Vee ääres puhates ära hirmuta sulgivat lindu, sest ta võib olla lennuvõimetu

Foto: Unsplash

Puhkuste tipphooajal juulis on omamoodi puhkus ka veelindudel: on sulgimisaeg, mil nad kaotavad kas osaliselt või täielikult lennuvõime. Uute sulgede kasvamine vältab kuni seitse nädalat ja sel ajal on lind kiskjale kerge saak.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul piirdub inimese vee ääres puhkamine enamasti kaldavööndiga. Nii võivad sulgiva linnu ja inimese teed ristuda.

Seda, kui suurt häiringut veel liikuv inimene sulgivale linnule põhjustab, uuriti Taani ranniku piirkonnas, kus sulgib 2200–3200 kühmnokk-luike.

Uurijad jälgisid salkade liikumist saja meetri kõrguselt droonidega, samuti lähenesid kajakil lahel toituvatele luigesalkadele ja jälgisid lindude käitumist veesõidukist ning kaldalt, kirjutab Mägi Linnuvaatlejas.

Luiged hakkasid kajaki eest ära ujuma keskmiselt 297 meetri (204–387) kauguselt, keskmiselt läbiti 376 meetrit (90–762), milleks kulus kaheksa minutit ja 40 sekundit. Luikede pagemine sõltus kajaki liikumissuunast – otse luikedele läheneva süsta eest pageti aktiivsemalt.

Kajaki lähenedes muutusid luiged oluliselt aktiivsemaks, kulutades märgatavalt vähem aega toitumisele. Seda isegi pärast põgenemist, säilitades valvsuse ka pärast turvalisse kaugusesse jõudmist. Häirimata luigel kulus 64 protsenti ajast puhkamisele ja 24 sulgede kohendamisele, kuid häiringu korral kulus 92 protsenti ajast liikumisele.

Arvutuste kohaselt suurenes luige energiatarve võrreldes tavaolukorraga kajaki möödudes ligikaudu 34 protsenti.

Võib arvata, et tulevikus suureneb inimhäiring veelgi, sestap tuleks sulgivate lindude häirimist ennetada. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ja suunata neid piirkondadesse, kus inimmõju oleks väiksem.

Veekogul puhkaval inimesel on soovituslik hoida luikedest vähemalt 300 meetri kaugusele ja vältida otse lindude suunas liikumist. Samuti oleks mõistlik hoiduda suvitamisest madalveelises lahes, mis on luikedele soodne toitumisala. Uuringu tulemused näitavad, et sulgiv luik püüab ka ise ohtu ennetada.

Taani teadlased soovitavad veeökosüsteemidele kasvava surve tõttu kohalikel omavalitsustel ja turismiarendajatel kehtestada reeglid, mis nõuaksid veekogude ääres puhkavatelt inimestelt sulgivate veelindude häirimise vältimist.

Lind muutub sulgede puudumisel lennuvõimetuks seetõttu, et tal kaob n-ö purjepind. Sulgedega lind suudab tiibu liigutades või liueldes füüsikaseadused enda kasuks tööle panna – õhu liikumisel üle tiiva tekib piisav tõstejõud, sulgede puududes seda ei teki.

Kuna suled hõõrduvad pidevalt üksteise vastu, kipuvad need kuluma ja seepärast on vaja neid vähemalt korra aastas välja vahetada.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.