Telesari “Tiger King” on viimastel nädalatel võitnud väga suure meediatähelepanu ja sisustanud ka Tallinna loomaaia loodushariduse spetsialistide Karmel Ritson, Marili Tooming ja Darja Zubareva õhtuid. Nad panid kirja, mida kultussarjast arvavad.
Sari jutustab loo Joseph Allen Maldonado-Passage ehk Joe Exotic’ust, kes pidas 1999-2016. aastani Greater Wynnewood Exotic Animal Parki. Parki, mida ta nimetas küll varjupaigaks halva kohtlemise käest päästetud loomadele, kuid tegelikkuses ootas neid loomi hoopis kurvem saatus.
Loom raha teenimise eesmärgil
Praegu kannab mees 22aastast vanglakaristust, süüdimõistetuna loomade väärkohtlemises, tapmises ja illegaalses müügis lisaks teistele rikkumistele. Aastate jooksul elas pargis sadu tiigreid ja 50 eri liigist loomi, keda peeti eelkõige tulu teenimise eesmärgil.
Võis tunduda, et algselt avati park ülla eesmärgi nimel, kuid lühikese aja jooksul sai sellest sõna otseses mõttes loomade kasvandus raha teenimise eesmärgil. Nii võis ka sarja käiku jälgides näha, kuidas austus ja hoolitsus peetavate loomade vastu kadus.
Loomaaedade, ka Tallinna loomaaia roll on ajas muutunud, keskendutakse rohkem liigikaitse, haridus-ja teadustööle ning meelelahutusel on väiksem rõhk. Sarjas esile toodud Joe Exotic ja teised loomaparkide pidajad nimetasid oma asutusi loomaaedadeks, kuid sellist nime need asutused ei vääri.
Viis vabadust
Tagamaks loomade heaolu väljaspool nende looduslikku keskkonda, järgitakse viit vabadust: vabadus janust ja näljast, vabadus ebamugavustest, vabadus valust, vigastustest ja haigustest, vabadus loomuomaselt käituda, vabadus hirmust ning kannatustest. Need on minimaalsed nõuded, mida peaks iga tehiskeskkonnas loomi pidav asutus täitma.
Lisaks nendele nõuetele on maailmas eri organisatsioonid, nagu Loomaaedade ja Akvaariumide assotsiatsioonid (EAZA, AZA, JAZA jt), kelle standardid loomade heaolule on veelgi kõrgemad. Sellise organisatsiooni liikmelisuse saamiseks peavad loomaaiad läbima akrediteerimise protsessi, mille käigus tuvastatakse, kas asutus vastab seltsi standarditele.
Loomaaed ei vastanud nõuetele
Akrediteeritud loomaaedades toimuvad regulaarsed inspektsioonid, et kontrollida sealseid tingimusi ja vastavust nõuetele. Nii on ka Tallinna loomaaeda käinud Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (EAZA) liikmed kontrollimas, tehes ettepanekuid ja märkusi parendusteks.
Ligikaudu 7000 tiigrist, kes elavad Ameerika eri asutustes, on vaid ligi 300 AZA akrediteerinud loomaaedades. Ükski sarjas näidatud asutus akrediteeringut ei omanud.
Nõuded, mida akrediteerimata asutused peavad järgima, on minimaalsed. See aga ei tähenda, et kõik akrediteerimata loomaaiad hoiavad enda loomi ebapiisavates tingimustes. Liikmesuse saamine on pikk ja kulukas protsess, mida ei pea iga asutus vajalikuks.
Kitsi pidaja
Küll aga on ka neid loomapidajaid (k.a Joe Exotic), kes järgivad minimaalseid nõuded ega vaevu kulutama raha aediku sisustuse või täisväärtusliku toidu peale.
Liigiomast käitumist saab esile kutsuda näiteks puutüvede abil, mida tiigrid kraabivad looduses küüntega, märgistades nii oma territooriumi. Tiigrid naudivad ka ujumist ja sarjas nähtud porine kraavilaadne veekogu ei sobi selleks. Loomad joovad aedikus olevatest veekogudest ja kui see peaks olema saastunud, võib see kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme.
Vorst ei sobi toiduks
Kaslane on kiskja, kes vajab toitaineterikast ja täisväärtuslikku toitu. Looduses sööb ta ära oma saaklooma sisikonna – millest saab vajalike rasvu, vitamiine ja kiudaineid – ning ka skeletilihased, luud ja kõhred, proteiini ja mineraalainete vajaduse rahuldamiseks. See tähendab, et poeletilt tulnud kanafilee, vorst või lihalõik ei sobi igapäevaseks toiduks, eriti veel siis, kui selle säilimiskuupäev on möödas.
Väikseid veise- või kanalihatükke kasutatakse keskkonnarikastuse või treenimise eesmärgil, kuid mitte igapäevase toidu alternatiivina.
Kes vastutaks looma tervise eest?
Sarjas nägi ka seda, et loomadele pakuti terveid korjuseid, kuid nende päritolu ja seega ka kvaliteet oli kaheldav. Ameerika Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) ei ole heaks kiitnud maanteedel hukkunud loomade kasutamise toiduks võimaliku parasiitide või mikroobide leviku tõttu.
Roiskunud toit võib tekitada tõsiseid terviseprobleeme ja sarjas ei näidatud kordagi inimest, kes vastutaks loomade tervise eest. Veterinaare, kes viiksid läbi regulaarseid tervisekontrolle või raviks haavu, ei olnud. Nii ütles ka Joe Exotic julgelt, et ta on pidanud (vähemalt) viis haiget tiigrit ise eutaneerima, kasutades selleks aga ebaeetilisi vahendeid.
Päevane kogus: 34 kilo liha
Samuti tuli sarjas välja, et kohtuprotsesside tõttu rahakitsikusse jäänud pargiomanikul polnud enam võimalik piisavalt toitu osta, et toita enda aarvukaid loomi. Tiigrid jahivad looduses 30 kuni paarsada kilo kaaluvaid saakloomi ja võivad süüa päevas kuni 34 kilo liha. Suurest saakloomast toitutakse mitu päeva ja sellele järgneb lühike näljaperiood. Loomaaedades peaks üks tiiger sööma ligikaudu viis kuni kümme kilo päevas – see on norm, mida G.W. Exotic Animal Park ei suutnud alati täita.
Looduses on tiigrid eelkõige üksiku eluviisiga, välja arvatud emasloom poegadega. Sarjas võis näha mitmeid tiigreid koos elamas, samuti teiste liikidega. Sellist nähtust looduses ei esine ja seeläbi luuakse külastajatele vale arusaam liigi olemusest.
Ristamine pole loomulik
Eri liikide (näiteks tiigri ja lõvi) omavaheline ristamine, et saada hübriide, ei ole samuti aktsepteeritav. AZA ja EAZA loomaaedades käib paljundamine vastava programmi alusel, mida koordineerib oma ala spetsialist. Nii säilitatakse tehiskeskkonnas elujõulised populatsioonid, keda saab vajadusel taasasustada loodusesse, juhuks kui liik on hävimisohus. Paljundamise koordineerimise läbi takistatakse ka sugulaste ristamist.
Tulles aga loodushariduse juurde, mis on loomaaedade üks tähtsamaid funktsioone, siis kas sellega tegeles ka Joe Exotic? Oma muusikapalades tõi ta välja vihmametsade säilitamise olulisuse, päästmaks seeläbi ka tiigrid.
Teisalt oli tema ise see, kes võttis vastsündinud kutsika alles sünnitava ema juurest ära, et kasvatada loom üles pildistamiste ja paitamiste jaoks. Nii on emane võimeline ka kiiremini uuesti paarituma ja järglasi saama, kui talle ei anta võimalus poegi üles kasvatada.
Kutsikast saab koorem
Looduses veedavad pojad ema valvsa pilgu ja hoolitsuse all pesapaigas esimesed kaheksa nädalat ning jäävad tema juurde kuni iseseisvaks saamiseni (2,5 aastaks).
Tiigrikutsikaid saab sellises äris kasutada kuni neli kuud, pärast seda on nad liialt suured ja võivad külastajatele ohtlikuks muutuda. Sellest ajast alates on kutsikas koorem, kelle pealt pole võimalik enam raha teenida. Seetõttu peavad paljud tiigrid oma elupäevade lõpuni (tiigri eluiga tehiskeskkonnas on umbes 20 aastat) elama ebasobivates tingimustes või kaotama oma elu, sest nende jaoks pole asutuses enam ruumi ega toitu.
Loom ei taha pai
Joe Exotic õigustas tiigrite kasutamist “hariduslikus” programmis sellega, et nad aitavad inimese tähelepanu hoida. Tema meelest on hea rääkida vihmametsade kadumisest, kui samal ajal saab kuulaja võimaluse teha pai ühele ohustatud, ka vihmametsi asustavale, tiigrikutsikale.
Kuigi võib tunduda, et on nunnu ja armas võtta sülle üks tiigrikutsikas, on looma seisukohalt asi hoopis teisiti. Ükski metsik loom ei taha, et teda paitatakse ja kaisutatakse, see on ebaloomulik ja -vajalik. Lisaks võib seeläbi levitada edasi haigusi ja parasiite, mille suhtes pojad on eriti tundlikud.
Reeglid ja ohutusnõuded
Tallinna loomaaia loodusharidusosakonna igapäevatöö seisneb teadmiste andmises, silmaringi avardamises ja looduse vastu huvi äratamises. Kaasajal aga ei tehta seda looma väntsutades või kuidagi teisiti tema heaolu või tervist ohtu seades.
Kui loomaaed pakubki “kohtumist loomaga”, siis selleks on spetsiaalselt väljavalitud liigid ja isendid (Tallinna loomaaias näiteks Kameruni kääbuskitsed). Samuti kehtivad taoliste tundide läbiviimiseks kindlad reeglid ja ohutusnõuded. Näiteks ei lähe professionaalne talitaja ohtliku loomaga ühte aedikusse, nii nagu tegi Exotic (telesarja filmimides, poliitkampaanias). Looma, aga ka külastaja ja talitaja ohutus ning heaolu on ikkagi kõige tähtsamal kohal.
Rahajanu ja kannatused
Kolm sõna, mis võtavad sarja “Tiger King” kokku, on verivaen, rahajanu ja kannatus. “Tiger King” annab ülevaate tiigrite pidamisest eraomandis ja akrediteerimata asutustes, kus kasumi teenimine on tähtsamal kohal kui loomade heaolu.
Siinkohal ei saa mainimata jätta, et kõik loomapidajad ei hoia enda loomi sellistes tingimustes. Kuid, nagu öeldakse, raha paneb rattad käima ja nii võivad tiigritest ning paljudest teistest liikidest saada ebaeetilistest tingimustes elavad loomad, keda peetakse vaid meelelahutus- ja paljundamise eesmärgil.
Loodame, et sari avab paljude vaatajate silmad ja aitab mõista, kui keeruline on tagada eksootilise loomade jaoks sobivad elutingimused, ilma et nendest ebaeetilise meelelahutusäri osa saaks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
