Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused. Keskkonnaamet teatas, et suhtub juhtunusse väga tõsiselt. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati väärteomenetlust.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et teave Laelatu puisniidule tekitatud sügavatest kahjustustest jõudis temani 25. märtsil.
„Teemaga süvitsi minnes selgus, et Keskkonnaameti vastutav spetsialist oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnasekahjustuse ning seetõttu peatanud taastamistööd. Rikkumise kogu ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,“ selgitas Kukk.
Kukk lisas, et mitte mingil juhul ei saa looduse rikkumise hinnaga toimuda looduse taastamine. „Laelatu puisniit on hoidmist väärt ja väga oluline, seal kasvab nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa üks liigirikkamaid taimekooslusi.“
Praeguseks on Keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud piirkonnas paikvaatluse. Mujalt kui raidmete väljaveo radadelt ei ole hetkel roopaid leitud. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetluse Looduskaitseseaduse § 71 kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine lg 1 tunnustel. Menetluse käigus selgub ka kahjustuste täpne suurus, selgitatakse heastamise võimalused ning puisniidu taastaja lepingu rikkumise ulatus.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on meil hoolduses 2000 hektarit puisniite. Selle eesmärgi nimel tellib Keskkonnaamet igal aastal ligikaudu 100 hektaril alade taastamist. Antud lepingu raames oli tellitud 2,6 hektari taastamine.
Taastamistööde käigus ei ole rööbaste tekitamine lubatud, kuid selliseid üksikuid juhtumeid on ka varem ette tulnud. Keskkonnaamet kontrollib kõikide taastamistööde täitmist enne lepingu lõpetamist ning on vajadusel määranud heastamise meetmed.
Kuna taastamistööd nõuavad kas täiesti külmunud või kuiva pinnast, siis oleme uutele lepingutele määranud tööde tegemiseks pikema perioodi, et taastajad saaksid töö teha pinnast kõige vähem kahjustaval ajal.
Laelatu puisniit on olnud niidetavana (ja servades karjatatavana) kasutusel sajandeid, kirjutab Wikipedia. Et Laelatu asub Lääne-Eestis, kus maapind aastas kuni poolteist millimeetrit kerkib, on meri sealt aastasadade jooksul taandunud. Laelatu kõrgemad kohad võisid mere alt laidudena vabaneda umbes 2000 aasta eest. On võimalik, et laiud võeti suviste karjamaadena kohe kasutusele, mistõttu võis Laelatul juba algusest kujuneda puisniit ning õiget metsa pole seal võib-olla kunagi olnudki.
Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kui arvestada maailma väikesemõõtkavaliste (kuni 1 m2) alade soontaimede absoluutset liikide arvu, siis jääb Laelatu puisniit 2. kohale (kuni 76 liiki ruutmeetril), jäädes alla vaid Argentina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril.
Laelatul on leitud kasvamas 546 liiki soontaimi, muuhulgas kasvab seal 2/3 kodumaistest orhideeliikidest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
