Suur lugu

Tallinn on täis linnaruumi eluohtlikult kuumaks kütvaid soojussaari. Kus need asuvad ja miks nad ohtlikud on?

Kuumalaine Tallinnas 2013. aasta augustis. Foto: TOOMAS HUIK / POSTIMEES / Scanpix

Suvistel kuumalainetel on inimesele otsene mõju – suremus tõuseb märgatavalt. Eriti kõrgeks kerkib temperatuur linnades, kus päike kuumutab suuri tumedaid pindu. Tartu Ülikooli maateaduste ja ökoloogia instituudi teadurid Valentina Sagris ja Mait Sepp on uurinud soojussaarte ulatuse levikut ja trende Tallinnas. Teadlaste järeldused on äärmiselt huvitavad ja uurimus näitab täpselt ära, millised paigad ehk soojussaared põhjustavad linnakeskkonna ülekuumenemist.

Kõnekas fakt soojussaarte mõjust linnas kõlab nii: kui linnast väljas avatud maastikul asuvas meteoroloogilises jaamas mõõdetakse õhutemperatuuriks +25 °C, siis linnas võib see olla juba ligi 30 kraadi ning kiiresti kuumenevate asfaltpindade temperatuur tõuseb üle +40 °C. 

Pole siis ime, et niisugune temperatuur põhjustab inimeste surma. Sagris ja Sepp toovad välja, et  Tartu ülikooli terviseinstituudi andmetel suurenes 2010. aasta kuumalaine ajal Eestis suremus 31%, tuues suvekuudel kaasa 191 liigsurma juhtumit. 

Ühekraadine maksimaalse temperatuuri tõus toob kaasa kogusuremuse suurenemise keskmiselt 1,68% võrra. See on aga üle 500 liigsurma aastas. 

Halvima stsenaariumi korral on Eestis sajandi lõpuks oodata kuni 11,5% suremuse suurenemist, mis praeguse rahvastiku ja keskmise suremuse juures aastatel 2010–2014 tähendaks kuni 1068 varajast surma aastas enam. 

Tallinna plussid ja miinused

Arvestades Eestis hetkel valdavaid rände- ja demograafilisi tendentse, kus üha suurem osa elanikkonnast koondub Tallinna linnaruumi, siis enamik eespool mainitud liigsurmadest ja terviseprobleemidest jäävad tulevikus Tallinna linna kanda. Tervist ohustavate probleemide koondumine hakkab paratamatult mõjutama linna mainet, valijate valikuid ja seeläbi lõppkokkuvõttes linna arenguperspektiive, märgivad teadlased. 

Tegelikult on olukord Tallinnas veel suhteliselt hea, sest linn on mere ääres ja suur osa linnast on meretuultele avatud. See leevendab nii kõrgete õhutemperatuuride kui ka näiteks õhusaaste probleeme. 

Lisaks on Tallinn veel endiselt rikas parkide, metsade ja haljasalade poolest ning seeläbi suhteliselt roheline linn. Looduslike alade rohkus on üks peamisi soojussaarte mõju ohjamise vahendeid. 

“Teiselt poolt ei tohiks soojussaarte mõju Tallinnas ka alahinnata,” leiavad teadlased. “Esiteks edeneb siin äärmiselt aktiivne kinnisvaraarendus, mille tulemusel kasvab pidevalt tehnogeensete pindade ulatus ja osakaal. Ühtlasi suureneb autode arv ja liiklustihedus ning liiklusest tulenev õhusaaste. Teiseks oluliseks suundumuseks on Tallinnas toimuv sotsiaalmajanduslik segregatsioon, mille tulemusel koondub vaesem ja seeläbi haavatavam elanikkond korruselamute piirkondadesse, kus soojussaare efekt on tugevam kui eramute rajoonides.”

Samas tuleb arvestada, et kliimasoojenemise jätkumisel sagenevad ka kuumalained. Hinnanguliselt võib paarikümne aasta pärast Eestis igal aastal esineda 3–6 kuumapäeva.

Teadlased nendivad, et teadmisi Tallinna soojussaartest ja nende mõjudest on väga napilt, ent on selge, et soojussaarte teema muutub üha aktuaalsemaks ja nõuab linna planeerimises aina rohkem tähelepanu. 

Seepärast on Sagrise ja Sepa uurimus oluline. Nende töö eesmärk oli satelliidifotodelt eristatavate kõrgema pinnatemperatuuriga alade põhjal saada esmane ülevaade Tallinna soojussaarte geograafiast — nende paiknemisest ja ulatusest. Lisaks võrdlesid nad 2014. ja 2018. aasta kuumalaineid, et näha, kuhu on nelja aasta jooksul soojussaari juurde tekkinud. 

(Loe ka Rohegeeniuse hiljutist artiklit sellest, kuidas saab soojussaarte efekti leevendada.)

Eestis on kliimasoojenemine eriti ilmekas

Kui kellelegi tundub, et kliimasoojenemise jutt on ülepingutatud, siis nii see ei ole. Eestis ja kogu Läänemere piirkonnas on õhutemperatuur tõusnud eriti kiiresti. Kui globaalses mastaabis räägitakse kliima soojenemisest suurusjärgus 0,8 °C alates 1880. aastast, siis Eestis on viimase poole sajandi jooksul aasta keskmine õhutemperatuur kerkinud ligi kahe kraadi võrra. 

Eriti järsult on soojenenud talvekuud, kuid sagenenud on ka suvised kuumalained. Aastatel 1951–1980 esines päevi, mil ööpäeva maksimumtemperatuuriks mõõdeti +30 °C ja rohkem, vaid üks kolme aasta jooksul; perioodil 1981–2000 oli selliseid päevi statistiliselt juba 1,4 aastas.

Linnas kujundavadki õhutemperatuuri paljuski tehispinnad, mis neelavad päikeselt tulevat kiirgust ja emiteerivad soojuskiirgust. Peamiselt on sellisteks ülekuumenevateks aladeks suured parkimisplatsid ja tumedad lamekatused, aga ka liiklussõlmed. Nn soojussaarte puhul tuleb arvestada, et nende ohtlikkus ei seisne üksnes linnakeskkonna “kuumutamises”. 

Väga oluliseks faktoriks on eriti liiklusega seotud soojussaartega kaasnev kõrgendatud õhusaaste risk. Sageli tekivad soojussaared kuumadel tuulevaiksetel päevadel, mil linnas on õhuvahetus väike ja liiklusest tulenev õhusaaste ei haju. Koosmõjus intensiivse päikesekiirguse ja kõrgete temperatuuridega hakkavad toimuma fotokeemilised reaktsioonid. Nende toimel tekib näiteks osoon, mis on maalähedases õhukihis väga ohtlik saasteaine.

Uurimuses on mõistet “soojussaare efekt” kasutatud üldise, kogu linna hõlmava mõistena. Rääkides konkreetsetest väga kuumadest aladest ehk “punastest täppidest” kaardil, kasutavad teadlased mõistet soojussaar, ka kuumasaar või soojasaar. Need on suhteliselt piiratud, üldise linna soojussaare efekti taustal eriti kõrge pinnatemperatuuriga alad. Käesoleva töö kontekstis on soojussaartena vaadeldud alasid, mille pinnatemperatuur on kõrgem kui 32,5 °C.

Tallinna soojussaared 2014. aasta kuumalaine ajal

Kui vaadelda 2014. aasta juuli kuumalainet (joonis 1), siis peaaegu kogu linnas olid pinnatemperatuurid kõrgemad kui Harkus mõõdetud õhutemperatuur. Erandiks (joonisel värvita alad) on mõned Pirita ja Nõmme elurajoonid ning Haabersti mereäärsed tänavad.

Joonis 1: Tallinna soojussaared 2014. aasta kuumalaine ajal

Lasnamäe — kui rohelust pole, on temperatuur laes

Alustades ülevaadet Lasnamäest, siis selle linnaosa Mustakivi teest idapoole jääval alal on soojussaare efekt suhteliselt tagasihoidlik. Siin on küll tõrvatud lamekatustega kõrged korrusmajad, kuid need on paigutatud üksteisest suhteliselt kaugele ja majaplokkide vahel on ohtralt haljasalasid ja parke. Mustakivi ja J. Smuuli tänava vahelisel alal on soojussaar palju intensiivsem. 

Laagna tee ümbruses on mitmeid suurte parkimisplatside ja hiiglaslike lamekatustega kaubandus- ja tööstusettevõtteid. Ka elamurajoonid on siin väga tihedalt täis ehitatud — viiekorruselised majad moodustavad suletud või poolsuletud hoove, milles on vähe rohelust. Mitmes kohas ümbritsevad selliseid hoove veel üheksakorruselised majad, mis võivad õhuvahetust veelgi halvendada. 

Vaadeldaval alal torkavad kuumasaarte kõrval teravalt silma pinnad, mille temperatuur on suhteliselt madalam — Punase tänava äärde jäävad tühermaad ja Tondi raba koos selle kõrval olevate alvarialadega. 

Probleemseks piirkonnaks on aga kujunenud Peterburi maantee ja Ülemiste lennuvälja vahele jääv tööstus- ja kontorihoonete rajoon. Siin tõusevad tehispindade, eelkõige lamekatuste temperatuurid äärmiselt kõrgele. On väga iseloomulik, et “helendavateks täppideks” on just hiljuti väga tihedalt täis ehitatud ärikvartalid, kus praktiliselt puuduvad rohealad. 

Selgelt eristuvaks kuumasaarte ahela moodustavad Ülemiste keskus, Tartu mnt – Peterburi mnt ristmik ja Sikupilli keskus. Seda kontrastsemalt mõjuvad Ülemiste ärikvartali üksikud alad, mille pinnatemperatuur on õhutemperatuurist madalamad, näiteks Sõjamäe raba.

Kesklinn — olukord on Lasnamäest parem

Kesklinn on äärmiselt tihedalt täis ehitatud, kusjuures majad moodustavad väikeseid ja praktiliselt täielikult suletud hoove. Rohealasid on siin suhteliselt palju ning sageli kõrghaljastusega, kuid enamasti on tegemist väikeste platsidega. 

Ometi leiab siit suhteliselt vähe selgelt eristuvaid kuumasaari. Erandiks on Järvevana tee – Tehnika tn liiklussõlm koos Järvevana tee äärde jääva kaubandus- ja ärihoonete reaga (ESPAK-Veereni keskus), Pärnu maantee äärde jäävad tööstus- ja ärialad (Vineeri-Veerenni piirkond). 

Ent üksikute heledate täppidena torkavad ka kesklinnas silma just parkimisplatsid ja kaubanduskeskused, näiteks Admiraliteedi basseini juures olev Nautica keskus koos parkimisplatsidega. 

Üldiselt on kogu kesklinna pinnatemperatuur ühtlaselt 27–35 kraadi ümber ehk mõnevõrra kõrgem kui Harku jaamas mõõdetud õhutemperatuur. 

Käesoleva töö joonistel on kujutatud pinnatemperatuuri, see tähendab ka puuvõrade ja katuste temperatuuri. Kuna kesklinn on väga tihedalt täis ehitatud, siis enamasti kujundab pikslite temperatuuriväärtuse katuste temperatuurid. Siinjuures tuleb märkida, et kesklinnas on valdavalt viilkatused, mis hajutavad päikesekiirgust üsna efektiivselt. 

Mustamäe – haljastus leevendab kuumust

Mustamäel on samuti väga suured alad, kus domineerivad tõrvatud lamekatused ja laialdased parkimisplatsid, mis satelliitpildilt paistavad silma ühtse suure kuumasaarena. 

Üks selliseid saarestikke jääb Mustamäe teest, Ehitajate ja A.H. Tammsaare teest, Kõrgepinge tänavast ning Marja tänavast moodustuva ja osaliselt Kristiine linnaossa ulatuva kiilu sisse. Jällegi on tegemist peamiselt äri-, tööstus- ja kaubanduskeskustest koosneva maaga, kus on tehispindade osakaal väga suur. 

Teine lai kuumasaarestik on kujunenud Akadeemia tee ümbrusesse, kus kaardipildis paistavad samuti silma mitmete uusehitiste äärmiselt laiad lamekatused ja parkimisplatsid. 

Mustamäe elukvartalites on pinnatemperatuur võrreldavast õhutemperatuurist kõrgem, kuid sarnaselt Kesklinnale või Lasnamäele, mitte nii kõrged kui oodatud. Mustamäel on üldiselt elamud ehitatud üksteisest suhteliselt kaugele ja nende vahel on haljasalad, millel sageli täiskasvanud, laia võraga puud.

Haabersti – Väike-Õismäe eristub

Haabersti linnaosa kõige äratuntavam objekt on kindlasti tiigi ümber ringis asuvate korrusmajadega Väike-Õismäe asum. Ringi lõuna- ja põhjapoolses osas moodustavad „punase täpi“ suhteliselt tumeda pinnaga staadionid. 

Ringist edelas, Harku järve lähedal, on soojussaar kujunenud bussijaama ja Järveotsa keskuse katusest. Õismäe ringist põhjas on laiem kuumaala, mis hõlmab Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklussõlme ning selle äärde ehitatud kultuuri- ja kaubanduskeskuseid koos parkimisplatsidega.

Ülejäänud Haabersti, nagu ka Kristiine, Nõmme ja Pirita linnaosade kohta on soojussaarte osas vähe lisada, kuna peamiselt on tegemist eramajade rajoonidega, kus kõrghaljastusel väga suur osatähtsus. Nõmme puhul tulevad kuumemate aladena välja peamised magistraalid ja raudteeliinid ning seda just nende äärde ehitatud suurte laohoonete või kaubanduskeskuste tõttu (nt Järve keskus, Männiku tee äärsed tööstusalad). 

Keset Nõmme linnaosa „helendab“ soojussaarena endine Nõmme-Väike depoo, mis on nüüd tihedalt hoonestatud äriala. Samamoodi torkab Nõmme lääneservas silma Kalda tänava tööstusrajoon ja Kadaka pst ning Särje tänava vaheline äriala.

Pirita – üksikud “punased täpid”

Enamik Pirita linnaosast hõlmab Kloostrimets ja Pirita jõe org. Lausalisest soojussaarest, nagu teistes linnaosades, siin rääkida ei saa, kuna Pirital peaaegu puuduvad äri- või tööstushooned ja väga suured kaubanduskeskused. Lisaks asetsevad peamised trassid ja asustusalad vahetult rannikutsoonis, mis vähendab soojussaare efekti. 

Antud juhul pole vaja ületähtsustada neid üksikuid „punaseid täppe“, mis skeemilt paistavad. Samas kõige kuumemaks alaks on Pirital uus Sisekaitseakadeemia kompleks koos seda ümbritseva uuselamu rajooniga. 2018. aasta pinnatemperatuuride pildil (joonis 2) ei hõlma soojussaared nii laialdasi alasi, kui 2014. aastal. Ühelt poolt võib see jätta petliku mulje probleemi marginaalsusest. Teiselt poolt annab nii-öelda lahjam pilt meile parema võimaluse eristada soojussaarte tuumikalasid: kohti, kus juba esimeste päikesepaisteliste ilmadega pind üle kuumeneb.

Joonis 2: Tallinna soojussaared 2018. aasta kuumalaine ajal.

Nii võib Lasnamäe idaosas satelliitpildilt „helendavate“ täppidena üles leida praktiliselt kõik suuremad kauplused. Samamoodi moodustavad näiteks Lasnamäe Centrum ja Prisma Lasnamäe koos ümbritsevate parkimisplatside ning teiste kaubandusettevõtetega hästi äratuntava soojussaare. 

Selgelt tuvastatav on ka Ülemiste City rajoon. Tallinna ehk kõige kuumemaks kohaks on aga Pae ja Peterburi tee vahele jääv tööstusala. Samuti on kuumasaared praktiliselt kõik Peterburi tee koridori rajatud tööstus- ja kaubanduskeskused. Kuumasaarte rea moodustavad ka Mustamäe tee ümbrusesse jäävad ärikvartalid. 

Teisteski linnaosades ilmnevad kohe esimesel kuumapäeval peamiselt kas tööstusalad või siis uued kaubanduskeskused. Nii torkab 2018. aasta pildilt Haaberstis silma just Rocca Al Mare kaubanduskeskust, Saku Suurhalli, Haabersti Rimi Hyper ja nende parkimisplatse ühendav soojussaar.

Põhja-Tallinn – probleemsed tööstuskvartalid

Suur osa Põhja-Tallinna linnaosast asub kolmest küljest merele avatud Kopli ja Paljassaare poolsaarel, kus merelt tulevad tuuled leevendavad soojussaare efekti. 

Ent ajalooliselt on Koplisse rajatud hulga tööstus- ja sadamahooneid, mistõttu on siin ka suhteliselt palju päikese käes kuumenevaid tehnogeenseid pindasid. 

Sarnaselt ülejäänud linnale, ilmnevad Põhja-Tallinnaski 2014. aasta kuumalaine pildil (joonis 3) mitmed väga laialdased kõrgema temperatuuriga alad ja 2018. aastal (joonis 4) konkreetsed tuumikkohad, kus pinnatemperatuur tõuseb kõrgele juba kuumalaine esimestel tundidel.

Joonis 3: Soojussaared Põhja-Tallinnas 2014. aasta kuumalaine ajal.
Joonis 4: Soojussaared Põhja-Tallinnas 2018. aasta kuumalaine ajal.

Esmajärjekorras torkab 2014. aasta pildilt silma ülekuumenenud Kopli kaubajaama raudtee. Sellega liituvad ühelt poolt Balti jaama ümbruse ja Telliskivi loomelinnaku, teiselt poolt Volta ja Sitsi tööstuskvartali kuumasaared. 

Kopli ja Paljassaare poolsaare ühinemiskohas kujuneb kuumasaareks nn Kopli mägi ja sellest lõunas olev Maleva tänava ärikvartal. 

Kopli poolsaarel kujuneb soojussaar välja Põhjala tehase ja Marati tn 7 laohoone ning BLRT tehaste hiigelsuurtel katustel. 

Paljassaares on kuumad Paljassaare tee äärde jäävad tööstus- ja sadamahooned. 

Mõneti oodatavalt on väga kõrge temperatuuriga Paljassaare reoveepuhastusjaama komposti järelvalmimise väljak, kus tumedad kompostivaalud neelavad intensiivselt päikesekiirgust ja emiteerivad soojuskiirgust. 

Liikudes linnaosa lõunaservale hakkavad siin kuumalaine ajal „helendama“ Tallinna trollipargi asfaltplats ja selle kõrval oleva Ädala tänava ärimajad. 

Silmatorkavaks on Mööblimaja oma suure lamekatusega ja selle kõrval asuv suhteliselt tumeda kattega Pelgulinna gümnaasiumi staadion, mis koos moodustavad märkimisväärse soojussaare. 

„Punaste täppidena“ torkavad silma näiteks Sõle ja Kolde tänava ristmiku piirkonda ehitatud kaupluste katused, aga ka Ehte tänava koolide ala.

Uued soojussaared?

Kahe suhteliselt pika ajavahemiku järel tehtud satelliitpildi kõrvutamine annab võimaluse uurida soojussaarte ajalist dünaamikat. St vastata küsimustele, kas ja kuhu on tekkinud juurde uusi soojussaari. 

Praegusel juhul on nendele küsimustele püütud vastata metoodilises mõttes kõige lihtsamalt – 2018. aasta 27. juuli pinnatemperatuuri pikslitest on lahutatud 2014. aasta 25. juuli vastava piksli väärtused. Kuna 2018. aasta temperatuurid on üldiselt madalamad, siis peaksid kõik negatiivse väärtusega pikslid näitama neid piirkondi, kus 2014. aastal oli soojussaare efekt tugevam kui 2018. aastal. 

Väga kõrged positiivsed väärtused joonistel 5 ja 6 peaksid aga tähistama soojussaari, mis on nelja aasta jooksul juurde tekkinud. Pikslite lahutamise meetod vajab edaspidi kindlasti arendamist ja detailsemat analüüsi. Praegu tekitavad selle tulemused teatud küsimusi, millele vastamiseks oleks vaja andmeid mulla ja taimestiku niiskusvarude kohta. 

Joonis 5. 2018. ja 2014. aasta pinnatemperatuuride vahe Tallinnas. 2018. aasta 27. juuli
pinnatemperatuuridest on lahutatud suhteliselt kuumema 2014. a. 25. juuli temperatuurid.

Näiteks võib jooniselt 5 näha, et enamik väljapoole Tallinna jäävaid alasid on positiivse väärtusega. See tähendab, et 2018. aastal olid need suhteliselt soojemad kui kuumemal 2014. aastal. Põhjuseks võivadki olla erinevused mulla- ja taimkatte niiskusoludes. 

Joonis 6. Pinnatemperatuuride vahe Põhja-Tallinnas. 2018. aasta 27. juuli pinnatemperatuuridest on
lahutatud suhteliselt kuumema 2014. a. 25. juuli temperatuurid.

Sellele, et satelliitidele paistvad pinnatemperatuurid sõltuvad just vee olemasolust ja pinnakatte seisundist, viitab Ülemiste lennuväljast kagusse jääva Rae raba käitumine. Raba kahel kagupoolsel väljal toimub turba ammutamine ja 2014. aasta kuumalaine pildilt (joonis 1) torkavad need punaste ristkülikutena väga teravalt silma. Kolmas, vahetult lennuradadest lõunasse jääv ja osaliselt taimestikuga kaetud kaevevälja pinnatemperatuur on aga lähedane õhutemperatuurile ja kaardilt (joonis 1) soojussaarena silma ei paista. 2018. aasta kuumalaine ajal „helendab“ aga ka see ristkülik ja nii on vahede joonisel (joonis 5) Rae rabas kolm erivärvilist ala – kaks negatiivsete väärtustega „sinist“ ja üks „punane“.

Paraku tekitab Rae raba näide küsimusi ka linna siseste uute „punaste laikude“ tõlgendamises. Kas need näitavad ilmtingimata uusi tehnogeenseid pindu või erinevusi kahe kuumalaine mullaniiskuses? Kui otsida näiteid Haabersti linnaosas, siis üks positiivsete väärtustega ala ehk siis potentsiaalselt uus soojasaar Kakumäel on ilmselt seotud Kakumäe sadama väljaehitamisega. Samas ilma kohapealse põhjaliku uuringuta on raske öelda, kas näiteks Harku järve põhjakaldale jääv uus kuumasaar on tingitud Järvetipu ja Pärnaõue elamurajooni värsketest majadest või veel täis ehitamata kruntide mulla seisundist. 

Näiteks Tiskres kohe linna ja Tabasalu aleviku piiril asuv laik on pigem seotud Hansu ning Roolahe tänava vahel asuva loodusliku ala niiskusrežiimiga. 

Põgusal ülevaatel näibki, et enamik Tallinna linna piiresse jäävatest uutest „punastest laikudest“ on seotud looduslike aladega. Näiteks üheks äratuntavaks alaks on „Russalka“ mälestusmärki ümbritsevad muruplatsid. Ent nagu Põhja-Tallinna linnaosa näitel võib väita, tulevad detailsemal analüüsil just temperatuuride vahede kaardilt selgelt välja ka mitmed uusarendused, mis 2018. aasta kaardilt veel eraldi kuumasaarena silma ei torka.

Päris uus ja märkimisväärselt võimas kuumasaar, kus 2018. ja 2014. aasta temperatuuride erinevus ulatub üle 10 kraadi, on lisandunud Lasnamäele Peterburi tee äri- ja tööstusalade koridori. Lähemal vaatlusel selgub, et selle „punase täpi“ all on 2016. aastal valminud Tallinki tennisekeskus (Osmussaare 7). Mainimisväärsed on ka Paepargi uusarendus, Tondiraba jäähall, Peterburi tee Rimi Hyper piirkond ja Priisle äripark.

Uued soojussaared Põhja-Tallinnas

Põhja-Tallinna puhul kerkivad üles samad metodoloogilised küsimused kui ülejäänud linnas: kas uus soojussaar on tekkinud uutest ehitistest ja maakasutuse muutustest või siis pinnase niiskusoludest? 

Joonisel 6 päris uusi soojussaari tegelikult välja ei tulegi – need n-ö punakate alade temperatuurierinevus on enamikul juhtudest 1-2 kraadi. Tuleb ka arvestada ohuga, et väiksemate alade käsitlemisel on tendents üksikuid piksleid ületähtsustada. 

Põhja-Tallinna kõige silmatorkavam nii-öelda uus kuumasaar asub Väike-Paljassaarel. Kuid see on tegelikult Saartevahe järv ning seda ümbritsev märgala. Ka teised Paljassaare „täpid“ on ilmselt tingitud pinnase niiskuse eripäradest. 

Samuti on Kopli poolsaare soojasaari ilma põhjaliku uuringuta keeruline seostada muutustega maastikus. Nii on Kopli liinide piirkonna „laiku“ raske ühitada tehnogeensete pindade laienemisega. Viimastel aastatel on seal protsessid liikunud pigem loodustumise suunas. 

Teist Kopli poolsaare laiku võiks seostada 2016. aastal toimunud Kopli trammidepoo renoveerimisega, kuid ilma põhjalikuma analüüsita on selline järeldus meelevaldne. 

Üks ala, mis vääriks süvitsi uurimist, on Lennusadama piirkond, kus praegu käib aktiivne kinnisvara arendustöö. Ilmselgelt muudavad uusrajatised ka kohalikku mikrokliimat. Praegune satelliitpiltide võrdlus viitab, et Vibu tänava 2016. aastal valminud majad (majaderida Vibu 2-10) koos Kalaranna tänava äärde jäävate uusarendustega on sinna kujundamas uut soojussaart. 

Teiseks mainimisväärseks rajatiseks on 2017. aastal uksed avanud Sõle spordikeskus (Sõle 40a). Suure tumeda katuse ja moodsalt musta värvi väliskujundusega on see koos juba eelpool mainitud Kolde Selveriga muutmas piirkonna suvist mikrokliimat kuumemaks

Nuhtlus kogu Euroopas

Haruldaselt kuumast rannailmast on saamas iga-aastane nuhtlus, mis linnakeskkonnas võib hakata kahjustama taristuid ja muutub ohtlikuks inimeste tervisele. Ulatuslik kuumalaine võib mitmeks päevaks halvata linna normaalse funktsioneerimise ja tekitada inimohvritega kriisisituatsiooni. 

Kõige traagilisemaks näiteks on 2003. aasta augusti kuumalaine Euroopas, mille tulemusena suri hinnanguliselt 70 000 inimest. 

Eriti rängalt puudutas kuumalaine Prantsusmaad, kus peamiselt linnades hukkus 14802 enamjaolt vanemat inimest. See pani Prantsuse ühiskonda ja ametivõime ümber mõtestama nii päästesüsteemide funktsioneerimist kui ka suhtumist kliimamuutustesse. Siiski suri ka 2019. suve kuumalaine ajal Prantsusmaal hinnanguliselt 1500 inimest.

Seda, et linnas on õhutemperatuur kõrgem kui seda ümbritsevatel aladel, pandi tähele juba esimeste linnakliima uurijate poolt 19. sajandi alguses. Kuumalainete ajal on need erinevused aga eriti suured. 

Üldiselt eeldatakse, et kohalik elanikkond on kohanenud piirkonnas valitseva ilmastikuga, kuid õhutemperatuuri tõusmisel 98. protsentiili väärtusteni hakkavad ilmnema väikelaste, vanurite, krooniliste haigete ja teiste riskirühmade juures terviseprobleemid. Siin tuleb jällegi rõhutada, et linnades tõuseb õhutemperatuur kriitiliste väärtusteni palju varem, kui Ilmateenistuse jaamad seda fikseerivad. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.