Hiljuti kirjutas Laser pakendiseaduse muudatusest, mille kohaselt peaks saama septembrist pandipakendisüsteemi tagastada ka veini, vahuveini ja kange alkoholi taarat.
Kui muidu plast- ja klaaspudelis mittealkohoolsetel jookide tootjatel on kohustus märkida oma pudelitele pandipakendi märk, siis kange alkoholi tootjatele sellist kohustust panna ei saa.
Põhjus, miks neile seda kohustuslikuks teha ei saa ja miks nad ei ole usinad liituma uue süsteemiga on samad: alkohoolsed joogid ei ole kõik ühesugustes pudelites – leidub nii poolkõveraid, liiga lapikuid ja muid ebatavalise kuju ning suurusega pudeleid. Sellised lihtsaltei sobi oma kujult automaati ja masina lugeja ei ole suuteline neid tuvastama.
Praegu on Laseri teatel seis selline, et hoolimata mitu kuud tagasi vastu võetud seadusest, on vaid üks Eesti ettevõtja liitunud uue süsteemiga ja seda ka ainult ühe alkohoolse joogiga.
Loe selle kohta pikemalt Laserist.
Eesti Pakendiringlus vastab
Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann ei nõustunud artikli pealkirjas esitatud kriitikaga, et tootjad oleks justkui laisad.
Järgnev on Alder Harkmanni vastulause:
„Riigikogu võttis kevadel vastu pakendiseaduse muudatuse, millega on alates septembrist võimalus tagastada pandipakendisüsteemi ka veini, vahuveini ja kange alkoholi pudeleid. Tootjate leige huvi liituda pandipakendiga tuleneb mitmest asjaolust. Näiteks on tootjad rahastanud klaasi äraandmiseks palju mugavamat, odavamat ja mõistlikumat lahendust kui tänane surve kõmpida raskete veinipudelitega poodi.
Klaas on pakendina väga ainulaadne materjal: seda on võimalik lõpmatuseni ümber töödelda ilma, et materjali kvaliteet langeks. See tähendab, et seal, kus on mõistlik, võiks ringmajanduse ja keskkonnahoiu kontekstis eelistada muust materjalist pakenditele just klaaspakendeid: pudeleid ja purke.
Iga puhtalt ringlusse tagasi toodud (see tähendab mitte segaolmejäätmekonteinerisse visatud) klaaspurk ja -pudel suunatakse ringlusse ning hoiab kokku loodusressursse. Nende ümbertöötlemisel klaaspakendiks ei kaevandata uut liiva, ei pumbata maapõuest naftat ega võeta maha puid. Lisaks kulutab klaasi tootmine kasutatud klaasist vähem energiat kui klaasi tootmine uut liiva kaevandades.
Seetõttu on oodatud vastutustundlikuks käitumiseks justkui võimalust anda klaaspakendeid ära koos limpsi-, vee- jmt pudelitega taaraautomaatidesse. Teadvustamata, et võimalus klaaspakendeid tasuta ära anda oma territooriumil on tegelikult olemas.
Tootjate panusega võiks täna katta kõik korteriühistud klaaspakendite kogumise mahutitega Tallinnas ja Tartus ning seejärel liikuda edasi teiste Eesti linnadega. Kahjuks on korteriühistute huvi seni leige: alustasime selle teenusega kevadel ja kuigi täna tuleb igapäevaselt ühistuid juurde, võiks tempo olla sama suur kui pahameel, et pakendeid ei saa taaraautomaati viia.
Mujale Eestisse on peatselt plaan seda teenust laiendada, kui oleme jõudnud Tallinnas ja Tartus vähemalt 1000 ühistuni. Muidugi on juba aastaid olemas olnud ka avalikud klaasikonteinerid (nende asukohti vaata siit), kuhu võivad viia inimesed oma klaaspakendeid ööpäev läbi ja igas omavalitsuses.
Alatu on süüdistada alkoholtootjaid, et nad ei ole liitunud pandipakendisüsteemiga kui kordades kallima ja keerukama lahendusega. Pandipakendimasinad peavad taara n-ö ära tundma ja kõiki erikujulisi pudeleid ja purke neile selgeks õpetada ongi väga aja- ja ressursimahukas.
Samuti tundub soov tassida raskeid klaaspudeleid kaugemale ka ebamõistlik. Palju lihtsam ja kergem on veinisõbral pudelid kortermaja prügimajja spetsiaalsesse klaasikonteinerisse viia kui raske ja kiliseva kotiga poe juurde jalutada.
Tõenäoliselt ajaks rohked klaaspudelid ka automaadid umbe, kui kogu veini ja kange alkoholi taara peaks hakkama pandisüsteemi kaudu liikuma – klaas on palju mahukam materjal kui plast või metall. Sellisel juhul tuleks purke ja pudeleid ikkagi eraldi pandisüsteemi järgi koguda.
Pakutav kogumissüsteem oma territooriumile on tootjate rahastatud. Me ei saa rääkida kuidagi tootjate laiskusest. Vastupidi – oleme koos tootjatega loonud isegi mugavama ja keskkonnasäästlikuma lahenduse kui pandisüsteem.
Pandipakendi laiendamisel võib juhtuda, et osa veinipudelid saaks pandiautomaati ja osa pakendikonteinerisse, kõveramad pudelid ja purgid ikka klaasikonteinerisse, kuigi sirge tuleks viia pandimasinasse.
Igaüks, kellel on tahtmist pakendeid ja eriti klaasi eraldi sortida, peaks seda tegema – võimalused vastutustundlikuks käitumiseks on loodud ja kui parasjagu ei ole teile sobivat lahendust, tasub alati küsida.
Tallinna ja Tartu ühistutel on võimalik Eesti Pakendiringlusest tellida klaasikonteiner ühistu territooriumile. Konteineri tühjendamine on ühistule tasuta ja seda tühjendatakse eraldi klaasikogumisringiga. Ühistule on kulu selle teenuse eest konteineri rendi hind, mis on 2-4 eurot kuus sõltuvalt konteineri suurusest.
Konteineri tellimiseks tuleb ühendust võtte Eesti Pakendiringlusega info@pakendiringlus.ee. Kui teenus on Tallinnas ja Tartus hästi vastu võetud, on plaanis laiendada seda ka teistesse Eesti asulatesse.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
