Suvel kiirgab linnas kuumus mitte ainult päikesest, vaid ka majadest ja maast. Selle suurim süüdlane on asfalt, mis neelab endasse päikesekiirgust. Tekib nn soojussaare efekt, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka ümbritsevale loodusele. Targalt planeerides saab soojussaari vähendada, aga selle juures on mitu konksu, mis ei pruugi keskkonnale head teha.
Soojussaare efekti on Tallinnas uurinud Tartu Ülikooli maateaduste ja ökoloogia instituudi teadurid, kes avastasid, et mõni koht linnas võib olla isegi 10–15 kraadi kuumem kui samal ajal meteoroloogiajaamas mõõdetud õhutemperatuur. Tavaliselt moodustavad silmatorkavaid soojussaari tööstus-, äri- ja kaubanduskeskuste tumedad lamekatused ning keskusi ümbritsevad asfalteeritud parkimisplatsid.
Soojussaartega ollakse hädas kõikjal maailmas. USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi betooni jätkusuutlikkuse keskuse (MIT CSHub) teadlased, kes uurivad soojussaarte efekti, on töötanud välja nn jaheda teekatte — see on heledat tooni ja päikesekiirguse neelamise asemel hoopis peegeldab seda.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
