Sel nädalal avaldatud iga-aastase suplusvee aruande kohaselt vastas enamik Euroopa supluskohtadest 2022. aastal kõige rangematele veekvaliteedi standarditele. Eesti suplusvesi on enamjaolt väga hea kvaliteediga.
Vee kvaliteet rannikualadel, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist supluskohtadest, on üldiselt parem kui siseveekogude ja järvede oma. 2022. aastal oli 88,9% EL-i rannikualade supelrandadest väga hea veekvaliteediga, samas kui siseveekogude supluskohtades oli see tulemus 79,3%, märkis Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Eestis mõõdeti suplusvee puhtust 65 supluskohas (nii mererannad kui ka siseveekogud), millest arvesse läks 62 supluskohas tehtud mõõtmise tulemus. Neist 42 on väga hea kvaliteediga, 16 hea, 3 piisava ning 1 halva kvaliteediga. Halva veekvaliteediga oli Pärnu Raeküla rand.
Randade veekvaliteedi interaktiivset kaarti saab vaadata siit.
Kui 2022. aastal vastas 95% Küprose, Austria, Kreeka ja Horvaatia suplusveekogudest „väga heale“ kvaliteedistandardile, siis Eestis oli nii hea kvaliteediga vesi vaid 64,6% suplusveekogudest. Maltal, Bulgaarias, Rumeenias, Sloveenias ja Luksemburgis vastasid kõik hinnatud suplusveed 2022. aastal vähemalt piisava kvaliteedi miinimumstandardile.
Euroopas üldiselt on alates suplusvee direktiivi vastuvõtmisest 2006. aastal väga hea veekvaliteediga randade osakaal suurenenud ning püsinud viimastel aastatel rannikualadel 85–89% ja siseveekogudel 77–81% juures. 2022. aastal moodustas see 85,7% kõigist EL-i suplusveekogudest. EL-i suplusvee kvaliteedi miinimumstandardid olid täidetud 95,9 %-l kõigist suplusveekogudest.
Halva veekvaliteediga suplusvee osakaal on viimase kümne aasta jooksul vähenenud ja püsinud alates 2015. aastast stabiilsena. 2022. aastal moodustasid halva veekvaliteediga suplusveed ainult 1,5% kõigist suplusveekogudest EL-is.
Aruande jaoks hinnati üle Euroopa 21 973 supluskohta. Siia kuulub supluskohti kõigis EL-i liikmesriikides, Albaanias ja Šveitsis. Supluskohti tuleb jälgida neljal järjestikusel suplushooajal, enne kui nende veekvaliteeti võib pidada „väga heaks“, „heaks“, „piisavaks“ või „halvaks“.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
