Looduskaitse

Keskkonnaminister viivitab üldise raierahu väljakuulutamisega

Et keskkonnaminister pole raierahu välja kuulutanud, pole keskkonnaametil midagi teha teadetega metsatöödest lindude pesitsusajal.Foto: Shutterstock

Keskkonnaamet on hädas reageerimisega raieteadetele lindude pesitsuskohtades, kuid keskkonnaminister ei ole siiani teinud otsust üldise raierahu kehtestamise kohta kuni lindude pesitsusaja lõpuni, kirjutab Postimees.

«Tutvustasime teadusuuringute tulemusi ja looduskaitseargumente, milleks raierahu vajalik on,» rääkisid Eesti ornitoloogiaühingu linnuteadlased Veljo Volke ja Kaarel Võhandu esmaspäevasest linnurahu-teemalisest kohtumisest keskkonnaministri Tõnis Mölderiga. «Nad ei ole veendunud, et kevadsuviste raiete ärajätmisest Eesti metsalinnustiku jaoks midagi paremaks läheks,» jäi Võhandule ministriga vestlemise põhjal mulje ministeeriumiametnike seisukohast pesitsusrahu kohta, mis sarnaneb Eesti erametsaliidu omaga.

«Kuigi on olemas uuringud, mis näitavad, et pesitsusaegsete raiete tõttu hukkub aastas minimaalselt 84 000 linnupoega, küsisid nad uuringuid, mis ütleksid arvuliselt, kui palju saab Eestis olema linnupaare rohkem, kui kevadsuvel ei raiu.»

Linnuteadlaste sõnul oleks võimalik seda teoreetiliselt modelleerida, kuid nende hinnangul see mingit usaldusväärset vastust ei annaks.

Vikerraadio esmaspäevases saates «Uudis+» heitis Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa ette, et riigimetsas on juba 20 aastat kahekuist raierahu peetud ning miks pole linnuteadlased teinud uuringut, kui palju linde selle tulemusel rohkem on? «Ministril oli ka sama küsimus,» märkis Kaarel Võhandu. «Keskkonnaagentuur saaks sellise väljavõtte teoreetiliselt teha, aga ega sellest ei selguks ka midagi tarka, sest RMK raierahu on ju ka osaline ja liiga lühike. Ja kas erametsaliit on ministeeriumile esitanud uuringu, kui suurel alal ja mis tüüpi metsades kevadsuvisel ajal raiumine toimub ning kui mitmel hektaril on see vältimatult vajalik?».

Kohtumisel ministriga oli juttu, et selleks ajaks oli keskkonnaamet saanud juba üle 70 teate raietöödest lindude pesitsuskohal. Ameti andmeil oli esmaspäevaks peatatud kokku 22 raiet.

Mitu inimest kurtis Postimehele, et kui nad teatasid metsaraiest keskkonnaameti telefonil 1247, üritas vastanud ametnik kontrollkäigust igal viisil kõrvale nihverdada. «Esmaspäeval kell 11.24 on viidatud katastriüksusega kinnistul metsaraie kohta laekunud teade objekti kontrollimise andmekogu süsteemi,» vastas Andri Küüts Postimehe küsimusele ühe juhtumi kohta. «Keskkonnaamet on kinnistu omanikuga suhelnud ja ta oli nõus raie vabatahtlikult peatama.»

«Nimetaksin seda õhinapõhiseks asendustegevuseks,» andis Vikerraadio «Uudis+» saates keskkonnaameti raiepeatamise tegevusele hinnangu Ando Eelmaa. «Kuuleme kogu aeg, et keskkonnaamet on tööga üle koormatud ja nüüd tegeletakse täiesti tillukese probleemiga ja põhjendatakse raiete peatamisi kohtumäärusega, millel pole mingit õiguslikku mõju. Minu hinnangul on see täiesti õigusvastane tegevus, mida keskkonnaamet teeb, ja see tuleks kohe lõpetada.»

Kui väiksemad erametsaomanikul on seni keskkonnaameti ettekirjutusele raie peatada leplikult reageerinud, siis mida suurem firma, seda jõulisem on olnud protest. Näiteks kirjutas Valga Puu OÜ keskkonnaametile: «Palun selgitada kirjalikult, mis alusel peatate raie viieks päevaks? Kes hüvitab Valga Puu OÜle metsamasina seismisega tekitatud kahju 650 eurot päevas?»

21. mail saatis Eesti erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv keskkonnaametile «ettekirjutustekirja», milles seisab näiteks: «Erametsaliidu hinnangul ei oma keskkonnameti rakendatav praktika olulist mõju linnustikule üldises plaanis, kuid võib olla väga ebaõiglane, kulukas ja ebaproportsionaalne metsaomanike suhtes.»

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.