Täna on kotkaste kaitsmise päev: siin on kotkaste kohta kümme fakti, mida sa ei pruukinud teada

Kalakotkas. Foto: Eesti Loodusmuuseumi kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk

Igal aastal tähistatakse 10. jaanuaril üle maailma kotkaste kaitsmise päeva. Traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest pärast seda, kui teadvustati, et USA vapilind on välja suremas.

USA vapilind valgepea-merikotkas oli möödunud sajandi alguseks peaaegu välja surnud. Röövlinnu kaitsmiseks keelustati mitmed taimekaitsevahendid, mis lindudele kahju olid teinud.

Sama saatus on olnud kahjuks ka Eesti kotkastel, kes kõik on rangelt kaitsealused liigid. Eesti Loodusmuuseumi zooloogi Joosep Sarapuu sõnul elutseb Eestis mitu kotkaliiki, kes kõik väärivad tähelepanu.

Siin on kotkaste kohta üheksa huvitavat fakti:

  • Kotkad on meie kõige võimsamad röövlinnud ja kokku on Eestis aegade jooksul kohatud tosinat kotkaliiki. Tõsi, nendest kuus on olnud haruldased eksikülalised ja neid Eesti liikideks ei peeta.
  • Eesti kõige suurem kotkas on merikotkas, kelle tiibade siruulatus võib olla suisa kuni 2,5 meetrit.
  • Eestis elavad ka kaljukotkas, madukotkas, suur- ja väike-konnakotkas ning kalakotkas.
  • Oma rännakutel on siit läbi käinud kaeluskotkas, raipekotkas, kääbuskotkas, kääpakotkas, stepikotkas ja isegi raisakotkas.
  • Keskkonnamürgid, elupaikade häirimine ja kadumine on teinud kotkaste elu Eestis väga raskeks, seetõttu kuuluvad nad kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. Kõige ohtlikum on kotkale plii, mis satub jahimoonana saakloomadesse, kes on kotka toidulaual. Ka taimekaitsevahend DDT teeb kotkastele palju kurja. Õnneks on viimasel ajal tõhus kaitse ja mõne keskkonnamürgi keelustamine aidanud kotkaliikide seisundit parandada.
  • Eesti Loodusmuuseumis on üle 60 kotkastega seotud eksemplari: nii kotkaste mune, topiseid kui ka sulgi ja isegi jalgu.
  • Loodusmuuseumi kõige vanem kotkatopis on aastast 1910 ja see on ühest Paljassaare kalakotkast.
  • Kõige vanemad kotkaste munad Eesti Loodusmuuseumi kogus on aga leitud aastal 1886 Lääne-Virumaalt ning kuulusid kaljukotkale.
  • Eesti Loodusmuuseumi kogudes säilitatakse ka haruldasi madukotka ja kaeluskotka topiseid. Muuseumisse jõudvad kotkad on peamiselt surnud pliimürgituse tõttu või leitud surnuna juhuslikult.

Kui sa liigud looduses ja märkad kotkaid või kahtlaselt suurt pesa, tasub sellest kindlasti teada anda keskkonnaametile või märkida ära loodusvaatluste nutirakenduses. Sel viisil aitame kõik Eesti loodust märgata ja hoida. Pesitsusajal ära unusta piilumast kotkakaameraid, mille leiad näiteks Kotkaklubi YouTube’i kanalilt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.