Keskkonnaminister Madis Kallas allkirjastab määruse, millega vähendatakse riigimetsa uuendusraiete pindala järgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile.
Kõige rohkem puudutab riigimetsa 2023.–2027. aasta uuendusraiete pindala vähenemine männikuid, vähemal määral kaske, haaba ja teisi puuliike. Üraskikahjust tingitud vajalike raiete maht lisandub planeeritavale 9180 hektarile, teatas keskkonnaministeerium.
Kallase sõnul on metsade majandamine olnud intensiivsem kui keskkond suudab taluda ja kõige kiirem viis olukorra parandamiseks on vähendada raiemahte riigimetsas.
“Eesti mets ja loodus on juba piisavalt oodanud, et lõpuks raiemahte vähendataks. Metsade rikkus ei seisne ainult sealt saadavas puidus, vaid ka elurikkuses. Meie metsad on koduks vähemalt 20 000 liigile, kellega peab metsade majandamisel arvestama,” ütles Kallas pressiteates.
“Praegune koalitsioon on kokku leppinud, et riigimetsa raiemahud vaadatakse üle ning korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Eesti peab liikuma kestlikuma metsamajandamise suunas ning seetõttu tuleb vähendada uuendusraiete pindala. Uus raiemaht põhineb keskkonnaagentuuri minimaalse pindalaga uuendusraie ettepanekutel,” selgitas minister. “Ka metsanduse arengukavas nägime ette, et raiemahud peavad liikuma järk-järgulise vähenemise suunas. Soovisime arengukava protsessi ära oodata, kuid raiemahu otsust enam kaugemale lükata ei saa.”
Keskkonnaministri sõnul peab ka edaspidi lähtuma sellest, et metsad oleks kestlikumalt majandatud läbi raiemahtude vähendamise. “Nii praegune kui ka tulevased koalitsioonid peaksid seisma selle eest, et tagada metsade elurikkus, toetada puidu suuremat väärindamist Eestis kohapeal, luua juurde sektorisse uusi töökohti ja piirangute alla minevate erametsaomanike maade eest makstaks õiglast kompensatsiooni,” lisas ta.
Tulenevalt metsaseadusest peab keskkonnaminister määrama iga-aastaselt arvestuslangi alusel riigimetsa majandajatele järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide kaupa.
Kallas esitas valitsusele ettepaneku raiemahtude vähendamiseks mullu 1. detsembril, kuid seda ei võetud toona vastu.
RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul on tal hea meel, et riigimetsa järgmise viie aasta raiemahu osas on selgus majas. „Saame sellest tulenevalt nüüd oma töid täpsemalt planeerida,“ lausus ta. „Samuti saavad täpsemalt oma plaane seada meie koostööpartnerid, sealhulgas puidu ostjad.“
RMK algne ettepanek uuendusraieks oli 10 250 hektarit, mis lähtus metsade vanuselisest jaotusest, säästliku metsanduse nõuetest ning soovist tagada metsade majandamise jätkusuutlikkus.
„RMK kannab hoolt peaaegu poole Eesti metsamaa eest, kuid meie osakaal iga-aastasest Eesti raiemahust moodustab vaid ligikaudu kolmandiku,“ tõdes Marran.
Riigimetsast on ligi kolmandik looduskaitse all ja seal metsi tavapärasel moel ei majandata.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
