Rohemajandus

Eestis jagatakse nüüd sertifikaate biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootjatele

Biogaasijaam Saksamaal.Foto: Shutterstock

Alates veebruari viimastest päevadest saab SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootjaid. Sellele jäägile leidub mitmeid kasutusviise.

„Ringmajanduse kontekstis me ei räägi jäätmetest, vaid toorainest – tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine või ringlusse võtmine on ideaalseim ressursikasutus. Biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki on võimalik kasutada näiteks põldude väetamiseks, haljastuses, karjääride täitmisel jmt,“ selgitas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlak. „Selle protsessile annab kvaliteedikindluse just sertifitseerimine, tagades ning andes tarbijale kindluse, et toode on kvaliteetne ning ohutu.“

Jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamine läheb igati kokku ringmajanduse kontseptsiooniga, aga paraku on teemast vähe räägitud. Biolagunevaid jäätmeid saab käidelda peamiselt kahte moodi. Esiteks aeroobselt – sellisel juhul muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Protsessi lõpp-produktiks on kompost. Ning teiseks anaeroobselt, kus metaankäärimise lõppsaadused on kütusena kasutatav biogaas ja väetusväärtusega kääritusjääk.

Kääritusjäägi sertifitseerimiseks on avaldanud soovi kaks ettevõtet ja sertifitseerimisprotsess on neis käimas. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimese sertifikaadi väljaandmist võib loota selle aasta juunis,“ lisas Allan Pohlak.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse esimehe Kalle Kikase sõnul otsitakse läbi tööstussümbioosi uusi lahendusi – sealhulgas taaskasutuse ja jäätmete ressursina kasutuselevõtu kaudu, ringmajanduse edendamiseks kogu maailmas. „Ka Euroopa Komisjon võttis just vastu ringmajanduse tegevuskava, mida ka Eesti riigil ja ettevõtetel tuleb hakata kiirelt järgima,“ lisas Kikas.

„Eesti riigil on põhjust olla uhke, et ettevõtete algatusel on biolagunevate jäätmetega meil nii kaugele jõutud ja ollakse eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimissüsteemide rajamisel,“ sõnas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Näiteks oleme selles protsessis olnud eeskujuks Soome Bioringluse ja Biogaasi Assotsiatsioonile, kes jõudis meie eeskujul jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimiseni selle aasta märtsis.“

Margit Rüütelmanni sõnul on Eestis häid näiteid juba praegu ringmajanduspõhimõtete järgi toimetavatest ettevõtetest. Riik on kehtestanud nõuded näiteks reoveesettest toote valmistamiseks. „Nende nõuete kohaselt tegutsedes on võimalik toota ka reoveesettest kvaliteetseid ja sertifitseeritud tooteid müügiks. Meil on valmidus sertifitseerida reoveesette komposti olemas, paraku vee-ettevõtted ei ole sertifitseerima tulnud, aga nad on väga oodatud sertifitseerimisprotsessi läbima,“ lisas Margit Rüütelmann.

Biolagunevatest jäätmetest valmistatud sertifitseeritud komposti toodavad täna Väätsa Prügila AS Kesk-Eestis, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtmes, Tallinna Jäätmekeskus Pärnamäe jäätmejaamas ja Eesti Keskkonnateenused AS Aardlapalus Tartus. 

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskusel on varasematest aastatest õigus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti; reoveesette komposti; reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti ja nüüdsest biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.