Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson andis inglisekeelse intervjuu Net Zero taskuhäälingus. Simson rääkis saate esimeses osas, kuidas poliitika ja innovatsioon Euroopa Roheleppe teoks aitavad teha ning teises osas, kuidas Euroopa rohelepe meie tulevikku kujundab ja milline näeb välja õiglane üleminek.
11. detsembril 2019 tutvustati Euroopa rohelist kokkulepet. Selle eesmärk on muuta Euroopa aastaks 2050 esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks. Euroopa kliimaseaduse eelnõust, millega see õiguslikult siduvaks muudetakse, kirjutasime Rohegeeniuses lähemalt siin.
Suur katsumus on energeetikasektor
“50 protsenti meie emissioonidest tuleb energia tootmisest või kasutamisest. Seega seisab meil ees oluline energeetikasektori muutmine. Õnneks ei alusta me nullist,” rääkis Simson. Kõik liikmesriigid peavad andma aru, mida plaanitakse teha, et 2030. aastaks eesmärgid saavutada.
Komisjoni enda ettepanekud puudutavad tuuleenergiat; taastuva elektrienergia integreerimist sektoritesse, kus see pole tavapärane; tööstusstrateegiat ja hoonete energiatõhusamaks renoveerimist. Simson peab ka üheks põnevaimaks lahenduseks puhast vesinikku, mis võib võimaldada hoiustada tuuleenergiat ning vähendada süsinikku tööstustes, kus elektrit kasutada ei saa.
Üleminek püütakse kõigi jaoks lihtsamaks muuta
Üleminekut toetatakse õiglase ülemineku fondist, et keegi maha ei jääks. “Õiglase ülemineku fondis on 7,5 miljadit eurot. Olulisim on, et kliimaambitsioon muutub peamiseks suunaks. Iga kolmas euro peab minema meie kliimaambitsiooni täitmiseks,” seletas Simson lisades, et see summa moodustab enamiku järgneva seitsme aasta rahastusest.
Lisanduvad Invest EU fondid ning riigid peavad samuti rahaliselt panustama. “Euroopa rohelepe pole mitte ainult keskkonnakaitse jaoks, vaid ka kasvustrateegia,” ütles Kadri Simson majanduslikku kasutegurit välja tuues.
“Õiglase ülemineku mehhanismiga toetatakse kõiki Euroopa Liidu riike. Kõik neist ei kaevanda fossiilkütuseid ning neil pole kaevandamispiirkondi. Meil on aga üle Euroopa vabrikuid, mis kaotavad oma turuosa aegunud tehnoloogiliste lahenduste tõttu. Üle Euroopa on meil inimesi, kes on raskustes oma kommunaalarvete (elektri ja sooja) maksmisega,” sõnas Simson lootes, et ka neid suudetakse aidata. Näiteks vanu maju renoveerides saab energiakulusid vähendada.
Süsinikumaks on sõnum kauplemispartneritele
Selleks, et süsinikuemissioone vähendada, peab Euroopa Liit süsinikku maksustama. Hetkel kehtib taoline emissioonidega kauplemise süsteem vaid vähestele süsinikku emiteerivatele tööstustele ning sellel on mitmeid erandeid.
“Soovime kaitsta oma tööstuse konkurentsivõimelisust. Kui meie täidame kõiki kriteeriumeid ja hoolitseme oma keskkonna eest ning reostavamad tööstused peavad maksma ETS-süsteemile (toim: ingl Emissions Trading System, ee kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem), teevad meie kauplemispartnerid sama. Seetõttu on sõnum, et me võime süsinikumaksu kehtestada, ka oluline sõnum meie partneritele,” ütles Simson.
“Meie peamine eesmärk on leida sarnase mõtteviisiga partnereid, kes hoolitsevad ka enda süsinikujälje eest,” vastas Simson küsimusele, millised on komisjoni plaanid süsiniku tõhusaks hinnastamiseks, “See on tööriist, mis võimaldab oma partneritele selgitada, et ülemaailmsete emissioonide vähendamisel ei loe mitte ainult meie panus, vaid kõik meie partnerid peavad oma osa tegema.”
Kliimaneutraalsus on saavutatav, kui selle taha tulevad ka reedeti protestivate laste vanemad ja vanavanemad
“Me suudame selle ambitsioonika eesmärgi saavutada siis, kui meil on avalik toetus. Selle roheleppe taga on koolilapsed, kes tulid tänavatele ja nõudsid reostamise vähendamist. Kuid meil on vaja ka nende vanemate ja vanavanemate toetust, kes igapäevaseid küttearveid maksavad. Seetõttu peame näitama, et see eesmärk on saavutatav nii, et me hoolitseme oma tarbijate ja tööstuse eest, et Euroopa Komisjon jääks teistega võrreldes konkurentsivõimeliseks.
Euroopa Liidu väliseid riike soovitakse toetada teadmiste ja tehnoloogiaga
“Euroopa Liit tekitab vaid üheksa protsenti kasvuhoonegaasidest ülemaailmselt. Seetõttu on meil vaja partnereid kogu maailmas,” rääkis Simson, kelle sõnul jälgivad mitmed valitsused hoolikalt meie samme ning on valmis meie eeskuju järgima.
Mõju laiendatakse ka Euroopa Liidu piiridest väljapoole: “Meie jaoks on tähtsaimad piirkonnad Lääne-Balkanimaad ning Põhja-Aafrika. Seal on kasvav energianõudlus. Soovime neid aidata teadmiste ja tehnoloogiliste lahendustega, et nad saaksid rohkem taastuvenergiat ja vähem reostavaid lahendusi kasutada.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
