Euroopa kliimaseaduse eelnõu kinnitab eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa. Sellega saadetakse selge sõnum investoritele järgneva 30 aasta poliitkasuundadest ning näidatakse, et Euroopa täidab Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi.
Kuna tegu on määrusega, on see otsekohalduv ja riigid oma seadusi enam muutma ei pea. 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk hõlmab kogu Euroopa Liitu, katab absoluutselt kõiki majandusharusid ning on kohustuslik kõigile. See muutus annab ettevõtetele ka teatava õiguskindluse.
Kliimaseadusega soovitakse 2030. aastaks kehtestada uus heite vähendamise eesmärk. 2020. aasta septembriks uuritakse, millised on võimalused heite vähendamiseks 50-55 protsendi võrra. Hindamise järel teeb komisjon ettepaneku seaduse muutmiseks. 2021. aastaks esitatakse uued sektoripõhised ettepanekud.
Euroopa Komisjon peab looma 2030-2050 aastateks ELi ülese heite vähendamise trajektoori. Selle toel hinnatakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtud edusamme. Euroopa Komisjoni kõneisik Vivian Loonela ütleb, et transpordiprobleemide lahendamine on hetkel tähtsaim: “Kui tahame jõuda 2050. aasta eesmärkideni, peame transpordisektori heitgaaside hulka vähendama 90 protsenti.”
Ainult kompenseerimismehhanismidest nagu näiteks arengumaade projektide rahalisest toetamisest ilma ettevõttesiseste muutusteta Vivian Loonela sõnul praeguse idee järgi ei piisa: “Idee on vähendada CO2-heidet nii palju kui võimalik. Kompenseerimismeetodid ei ole ideaalsed lahendused. Need on siis lahendused, kui midagi muud ei saa teha. Kui räägime transpordist, siis selles vallas on võimalik leida ka muid lahendusi transpordi tõhustamiseks ja teiste tehnoloogiate kasutusel võtmiseks. Pigem püüame seda poolt reguleerida.”
Lisaks kliimaseadusele toetab EL üleminekut rahaliselt: Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavaga, kestliku rahastamise strateegiaga ning õiglase ülemineku mehhanismi ja fondiga. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava eesmärk on kaasata järgneva kümne aasta jooksul vähemalt triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid. Seda toetab erasektori vahenditega seotud riske maandav InvestEU tagatis.
Kestliku rahastamise strateegiaga tagatakse, et finantsinstitutsioonid arvestaks oma investeeringutes rohelisi eesmärke. Õiglase ülemineku mehhanismiga toetatakse enim mõjutatud piirkondi ja sektoreid. Selle eesmärk on tagada võrdsem ja õiglasem üleminek. Nii kaasajastatakse ja mitmekesistatakse majandust ning vähendatakse ülemineku majanduslikku ja sotsiaalset kulu.
Sel nädalal tuleb komisjon välja EL tööstuspoliitikaga, mis käsitleb seda, kuidas tagada tööstuse konkurentsivõimelisus ning see, et tööstuspoliitika aitaks kaasa 2050. aasta eesmärgi saavutamisele. Selles kirjeldatakse ringmajanduse plaane ja energiatõhusust digitaliseerimise kaudu. Kahe nädala pärast on oodata liikide mitmekesisuse kaitsmise ettepanekuid ning ettepanekuid toidu tervislikkuse kohta. Lisaks seisab komisjon silmitsi õhu kvaliteedi ja transpordi küsimustega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
