Päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamise kiire tempo juures tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi, kui nende kasutusaeg lõppeb. Tuuliku eluiga on aga 25–35 aastat (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023) ja päikesepaneelil 25–30 aastat (Sunly, 2022). Pärast seda on tegemist jäätmetega.
Eesti probleemtoodete registri andmetel lasti 2022. aastal turule 4093,6 tonni päikesepaneele. Samal aastal koguti neid jäätmetena kokku 2,23 tonni, millest materjalina võeti ringlusesse 1,27 tonni. Tehastele tagastatud kogused, näiteks garantiiajal, Eesti jäätmestatistikas ei kajastu.
Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 MW-ni (Elering, 2022), tuuleparkide võimsus aga 340 MW-ni (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023). Samuti suureneb päikesepaneelide paigaldamine nii eramajadele kui ka tööstustele. Lisaks on töös mitu suurt arendusprojekti, nagu Siiraku ja Tootsi-Sopi tuulepargid ning Raba ja Nurme päikesepargid.
See tähendab, et 2050-ndatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid. See on suur ja püsiv jäätmevoog, mille käitlusvõimaluste loomiseks tuleks juba praegu teha plaane ja investeeringuid. Materjalide ümbertöötlemine võib anda võimaluse uue majandusharu või ekspordiartikli tekkimiseks.
Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul tekib Euroopas 2030. aastaks päikesepaneelidest 1,5 miljonit tonni jäätmeid ja tuulikutest lausa 4,75 tonni (EEA, 2023).
Pikemalt kirjutavad sellest Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakonna juhtivspetsialist-analüütik Pille Aarma ning praktikant Lola Link siin.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
