Rohetehnoloogia

Elke Grupi tegevjuht: kliimameetmed transpordisektorile on ühed keerukamad

F: Pixabay

Euroopa Komisjoni uued kliimameetmed näevad muuhulgas ette, et alates 2035. aastast ei tohi Euroopa Liidus müüa enam ühtegi sisepõlemismootoriga sõidukit. Toyota müüja Elke Grupi tegevjuhi Taavi Lepiku hinnangul on meetmed vajalikud, kuid ei arvesta toorainenappust ning puudulikku laadimisvõrgustikku.

Taavi Lepiku sõnul tekitavad uued kliimameetmed automüüjates tuliseid diskussioone, kuid tema sõnul on laias laastus tegemist õigete meetmetega, mille saavutamine võib aga osutuda väga keeruliseks. 

„Suure tõenäosusega võetakse meetmed transpordisektorile vastu, sest vastasel juhul ei ole võimalik saavutada suuremat eesmärki ehk süsinikneutraalsust aastaks 2050. Peab arvestama, et kui praegu on ühe sõiduki keskmine vanus Euroopa teedel umbes 11 aastat, siis tuleb meetmeid rakendada juba 2035, et täita sajandi keskpaigaks eesmärki,“ lausus ta. 

Ta lisas, et seda asjaolu tingib tõenäosus, et vahetult enne uute meetmete rakendumist suureneb sisepõlemismootoriga autode müük, sest nende kasutamine on siiski lubatud aastani 2050.

Lepiku hinnangul tuleks ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks teha olulisi samme juba praegu ning kümnendi lõpuks peaks vähemalt pool müüdavatest sõidukitest moodustama elektriautod, pistikhübriidid ning vesinikelemendiga autod, ca 30% täishübriidid ning kõigest 20% bensiini- ja diiselmootoriga autod. 

„Erasõidukite puhul on kliimaeesmärkide saavutamine lihtsam, sest elektriautod on juba iga aasta järjest populaarsemad ning eeskätt tuleks pingutada laadimistaristu kiirema arenduse ning riiklike toetusmeetmete suurendamise nimel, millele lubas hoogu anda ka Euroopa Sotsiaalfond. Hoopis suurem väljakutse on kommertssõidukite ning raskeveokite küsimuse lahendamine, sest vesiniku- ning akutehnoloogia ei pruugi suurte sõidukite jaoks piisavalt kiires tempos areneda,“ selgitas Lepik.

Elke Grupi tegevjuhi sõnul tähendavad uued kliimameetmed sisuliselt autotootjate jaoks tarneahela restruktureerimist, sest elektriautode komponendid on bensiini- ja diiselsõidukite omadest mõnevõrra erinevad. Elektriautode akude üks olulisimaid komponente on liitium, mille kaevandamine on kulukas, kuid nõudlus selle metalli järele suureneb üle maailma, sest elektrifitseerimise nimel töötavad korraga nii EL, USA kui ka Hiina. 

“Suurenenud nõudlusega tekib kiiresti toormepuudus, mis võib aeglustada elektrisõidukite tootmist ning tõsta oluliselt nende hinda,“ lausus Lepik ning lisas, et lõpuks võidab see tootja, kes suudab leida hea varustaja ning sõlmida endale kasulikuma kokkuleppe. 

„Kõike eelnevat arvestades võiks Euroopa Komisjon kaaluda siiski plugin– ja täishübriidide kasutusea pikendamist, sest taolistel sõidukitel on juba praegu mõõdukas keskkonna jalajälg ning tehnoloogia arenguga pareneb see veelgi enam. Usun, et selle nimel tehakse tänapäeval ka tööd,“ nentis Lepik.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.