Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid koondav Cleantech Estonia hoiatab koos 33 ettevõttega kliimaministrile ja kliimanõukogule saadetud kirjas, et Eestis kavandatav kliimaseadus on tasakaalust väljas.
Praeguses versioonis seatakse eesmärgiks n-ö traditsioonilise majanduse kliimamõju vähendamine, kuid ei pöörata tähelepanu uutele rohetehnoloogiaid ja -lahendusi pakkuvatele majandusharudele, milles peitub Eesti majanduse konkurentsivõime tulevikupotentsiaal.
Rohetehnoloogia ettevõtted rõhutavad, et Eesti vajab sellist kliimaseadust, mis loob alused edukaks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks rohemajanduseks.
Kirjas rõhutatakse, et rohetehnoloogia arendamise kiirendamiseks Eestis tuleb luua hästi läbimõeldud riiklik rahastusmudel, tugev kohalik turg ja regulatiivne raamistik, mis võimaldab neid Eestis ning lähiriikides testida ja loastada. Eduka tulevikumajanduse huvides ei saa rohetehnoloogia arendamine olla pisteline ja juhuslik, vaid majandussekotrite ning poliitikate ülene prioriteet.
Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok rõhutab, et innovatsioon ning uued tehnoloogiad ei teki iseeneslikult. “On selge, et lähikümnenditel töötavad kõik majandused selle nimel, et kliimamuutuse mõjusid vähendada ning nendega kohaneda,” lausus ta. “Järgmisel kümnel aastal saame suures osas loota juba turul olevatele lahendustele, aga peame vaatama ka kaugemale. Et saaksime Eestina olla need, kes teistele riikidele lahendusi ja tehnoloogiaid müüvad, peame ka ise looma lahendusi, millega kliimaneutraalsus saavutada ning teisi keskkonnaprobleeme oluliselt leevendada.“
Just selle soosimiseks ongi kiri Ristkoki sõnul loodud: „Vajame toetavat regulatiivset raamistikku, et tärkavas rohemajanduses Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi luua.”
Cleantech Estonia koondab ja esindab rohetehnoloogia ettevõtteid, et võimestada rohetehnoloogia majandusharude arengut. Läbi aastate on Cleantech Estonia toetanud ligi sadat rohetehnoloogia ettevõtet, mis on kaasanud ligi 100 miljoni euro väärtuses kapitali.
Avaliku pöördumise täistekst
Eesti vajab kliimaseadust, mis loob alused edukaks rohemajanduseks
Kliimaseaduse loomisega astub Eesti suure sammu edasi rohelisema ja kestlikuma tuleviku suunas. See loob eeldused tugevaks majanduseks, mis kasvatab eestlaste heaolu põlvkondade üleselt ja mahub looduse piiridesse. Üleminekus edukale rohemajandusele tuleb tagada, et traditsioonilistele majandusharudele on loodud selge raamistik ja toetav keskkond muutuste elluviimiseks ning uutele rohetehnoloogia majandusharudele on tagatud soosiv keskkond arenguks ja globaalse konkurentsivõime kasvatamiseks.
Eestis on üle saja ettevõtte, mis pakuvad innovatiivset rohetehnoloogiat, -protsessi või -teenust, ja millesse investeeriti eelneval kahel aastal ligi 300 miljonit eurot. Neist 70% on tööstuslikud, riistvara tootvad ettevõtted ja 30% pakuvad digitaalseid rohelahendusi, mis loovad kõrge väärtusloomega töökohti. Need ettevõtted loovad uusi majandusharusid, mis aitavad traditsiooniliste sektorite mõju loodusele vähendada ning panustavad Eesti riiklikesse keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. Seetõttu on rohetehnoloogia valdkond nurgakiviks eduka ja puhta majanduse ehitamisel.
Rohetehnoloogia ettevõtteid ühendav Cleantech Estonia ja allakirjutanud ettevõtted ootavad kliimaministeeriumilt, et kliimaseadus looks süsteemse raamistiku, mis toetab rohetehnoloogia majandusharude arengut. Kliimaseadus ei saa keskenduda vaid olemasolevate majandusharude murede lahendamisele nagu praeguse eelnõu väljatöötamiskavatsuse fookus seda ette näeb. Kliimaseadus peab seadma sihiks uute puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtu, toetades seda meetmetega, mis aitavad täita traditsioonilise majanduse kohale jäävat tühimikku. Nii me anname hoogu Eesti majandusele, kuid realiseerime ka potentsiaali välisturgudel, kus on juba praegu kõrged ootused rohelisemate ettevõtlusmudelite kasutuselevõtuks. Soosides tehnoloogiate ja innovatsiooni arengut on Eestil võimalik luua endale konkurentsieeliseid ja varase tegevusega soodustada kogu majanduse elavdamist.
Peame vajalikuks, et kliimaseadus sisaldaks järgnevat:
Innovatsiooniga seotud riskide maandamiseks ja rohetehnoloogia valdkonna arengu kiirendamiseks on vaja garanteerida hästi läbimõeldud riigi rahastusmudel:
Luua riiklik mõõtmisstandard ning tööriistakast ettevõtetele keskkonna- ja kliimamõju hindamiseks, mis ühtlustab rohemajanduse käsitluse
Euroopa Liit on oma toetuste suunamiseks rohemajandusse loonud rohelise taksonoomia ning põhimõtted “ei kahjusta oluliselt” ja “kliimakindluse tagamine”. Selliste põhimõtete rakendamine tuleb kehtestada ka riigieelarvelistest vahenditest antavate toetuste ja meetmete algtingimuseks. Tagamaks piisavad investeeringud rohetehnoloogiate arenguks, peaksid riiklikke toetusi saavate projektide ja tegevuste tingimused sisaldama rohetehnoloogiate kasutamise miinimummäära.
Luua rohelise riigieelarvestamise süsteem, mis toetab rohetehnoloogiate arendust, kasutuselevõttu ning eksporti
Rohelise riigieelarvestamise põhimõtete ja rakendamise süsteemi loomisega tuleb tagada kõigepealt, et riigi rahakasutus ei kahjusta loodust ning samuti, et see toetab rohemajanduse arengut. Praegu kasutame Euroopa Liidu süsinikuturust riigieelarvesse laekuvatest vahenditest ainult poolt kliima- ja taastuvenergeetika eesmärkideks. Nii need kui ka teised riigieelarvelised vahendid, sh süsiniku piirimeede ja uus süsinikuturumeede peavad järjepidevalt ja süsteemselt toetama rohetehnoloogiate valdkonna arengut.
Suurendada riiklikku rahastust teadusele ja innovatsioonile rohetehnoloogia valdkondades
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava ning teekaardid seavad valdkonna üldeesmärgiks muu hulgas kestlike lahenduste pakkumise. Samal ajal on Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul vähemalt kolmandik kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikest rohetehnoloogiatest praegu laboris või paberil ning peavad veel turule jõudma. Samuti on puudu oluline osa elurikkuse kahanemist leevendavaid ja reostust piiravaid rohelahendusi. Seepärast peame suunama rohkem ressursse rohelahenduste arendust toetavatesse baas- ja rakendusteadustesse ning teadmussiirdesse.
Suurendada kasvukapitali kättesaadavust läbi riigigarantii mehhanismide kohese väljatöötamise ja rakendamise
Kapitalimahukate investeeringute teostamiseks Eestis peab riik oluliselt suurendama enda osalemist rohetehnoloogia projektides ja pakkuma realiseerimiseks vajalikke riskimaandusi. Innovaatiliste tehnoloogiate skaleerimiseks nõuab suuremahulist kasvukapitali kaasamist, sh laenudena ja erakapitali investoritelt. Kohaliku kapitalituru piiratud suuruse tõttu on kapitalimahukate projektide finantseerimiseks vaja kaasata ka väliskapitali. Välisinvestorite ja pankade jaoks on oluline riigi tugi läbi käenduste ja garantiide.
Rohetehnoloogiate globaalse konkurentsivõime suurendamiseks tuleb neile luua tugev kohalik turg, kasvatades riigipoolset ja traditsiooniliste majandusharude ettevõtete nõudlust:
Prioriseerida riigihangetes rohetehnoloogiaid ning kehtestada hanketingimused, mis toetavad Eesti rohetehnoloogiate kasutuselevõttu
Väärtuspõhiste, sh roheliste riigihangete kasutuselevõtt on seni nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutustes vabatahtlik ja marginaalse osatähtsusega. 90% riigihangetest suunatakse seni madalaima hinna pakkujale. Kuna riigihanked pakuvad võimalust riigiasutustel toetada rohemajanduse arengut, tuleb kõigis riigihangetes eelistada rohetehnoloogiaid mõistlike kulude piires nende pakkumise olemasolu korral. Lisaks tuleb kehtestada riigiülesed kriteeriumid rohehankeks kvalifitseerumisel ning toetavad hanketingimused.
Luua roheteekaarte, et majandussektorite üleselt oleks rohetehnoloogiate arendamine, rahastamine ja kasutuselevõtt eesmärgistatud ning koordineeritud
Traditsiooniliste majandussektorite ettevõtted on alustamas oma kliima- ja keskkonnamõjude vähendamist. Kuigi igal ettevõttel on ainulaadne rohepöörde teekond, siis on neile toeks ühiste eesmärkide ja teekonna kokkuleppimine. Sellel teekonnal tuleb seada eesmärgiks lisaks nende endi kliima- ja keskkonnamõjude vähendamise ka rohetehnoloogiate arendamine ning kasutuselevõtt. Seeläbi loome uusi ärimudeleid ja majandusharusid, mis suurendavad Eesti majanduse konkurentsi- ja ekspordivõimekust.
Luua rohetehnoloogiate sektorile konkreetne teekaart koos selgete eesmärkide ja rollidega
Praegu pole Eestil eesmärgipärast plaani rohetehnoloogia ettevõtetele, mis määraks tuleviku suunised ja võimalused ning sektori strateegilise rolli Eesti majanduses. Selge visioon rohetehnoloogia ettevõtetele loob innovatsiooni ja aitab uuendada ka traditsioonilist tööstust ning luua võimalusi rahvusvaheliseks mainekujunduseks. Teekaart peaks koondama prioriteetsed riiklikud meetmed rohetehnoloogia edendamiseks ning seadma numbrilised eesmärgid rohetehnoloogia sektori käibe, ekspordi, töötajate ning ettevõtete arvule.
Selleks, et innovatiivsed rohetehnoloogiad pääseksid turule, peame kujundama toetava regulatiivse raamistiku ja protsessid, mis võimaldavad neid testida ja loastada:
Luua innovatiivsetele rohetehnoloogiatele testimise võimalused
Praegu ootavad paljud rohetehnoloogia lahendused turule pääsemiseks vajalike testide läbiviimise järjekorras, kaotades iga päevaga võimalikku eelist globaalsel turul. Nii Eestis kui laiemalt meie regioonis tuleb luua testimisvõimalused kohalikele rohetehnoloogiatele, mille valdkond eeldab turule pääsemiseks testimist ja loastamist. Näiteks vajab Eesti päriselu tingimustes rohetehnoloogiate testimise keskkonda (ehk cleantech living labi), mis võimaldaks testida rohetehnoloogia lahendusi lihtsustatud regulatiivses raamistikus ja looks seeläbi vajalikud andmed ning teadmised uudsete tehnoloogiate loastamiseks. See annaks riigile ka vajalikke kogemusi EL tasemel õigusliku raamistiku suunamiseks.
Kiirendada rohetehnoloogiate patenteerimist ja loastamist ning luua selleks vajalikud tööriistad
Innovatiivsete toodete, sh rohetehnoloogiate patenteerimine ja loastamine on õigustatult keerulised ja aeganõudvad protsessid, sest need tagavad muu hulgas ohutuse tarbijatele. Samas on rohetehnoloogiate valdkonnas esimesel turule tulijal oluline konkurentsieelis. Et Eesti rohetehnoloogia ettevõtted oleksid globaalselt konkurentsivõimelised, tuleb luua süsteem, milles rohetehnoloogiad pääsevad turule võimalikult kiiresti. Seetõttu peab riik vaatama läbi loastamise ja patenteerimisega seotud regulatiivse raamistiku, riiklikud protsessid, tugiteenused ja tööriistad, et leida koostöös rohetehnoloogiat arendavate ettevõtetega kõige sobilikumad lahendused.
Eesti rohetehnoloogia ettevõtete avalik pöördumine Kliimaministeeriumile ja kliimanõukogule seoses kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega
Avaliku pöördumise teinud ettevõtted:
CupLoop OÜ
eAgronom OÜ
Electric Beast Global OÜ (Beast)
Eleport OÜ
Energiasalv Pakri OÜ (Energiasalv/Zero Terrain)
e-Pavement OÜ
Fibenol OÜ
Fusebox OÜ (Fusebox.energy)
Gelatex Technologies OÜ (Gelatex)
Glafos OÜ 11.KappaZeta OÜ
Kwota OÜ
Kõu Mobility OÜ (Kõu Mobility Group: Comodule, Tuul, Äike, Ampler)
Lumoflex OÜ
Myceen OÜ
Nordic Solardry OÜ
NutriLoop OÜ
Power Algae OÜ
Ragn-Sells AS
RAIKU Packaging OÜ
Rexplorer OÜ
reWILD OÜ
Ringo Eco OÜ
Roofit Solar Energy OÜ (roofit.solar)
Sol Navitas OÜ
Solarstone OÜ
Sutu OÜ
TarkVent OÜ (Calidity)
UP Catalyst OÜ
Vaal Airships OÜ
Vetik OÜ
äio tech OÜ (ÄIO)
Ökopere OÜ (Ringkarp)
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
