Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni andmetel tarbivad soomlased elaniku kohta rohkem kohvi kui ükski teine rahvas maailmas. Sellega kaasneb väga palju kohvijäätmeid – 14 380 600 tonni aastas.
Kõigist Soome toidujäätmetest on see lausa 13 protsenti. Ainult puu- ja juurvilju visatakse ära veel rohkem.
Kui kanalisatsiooni või prügikasti jõudvat kohvipuru on nii palju, siis on mõistlik leida sellele uus kasutus. Seda ongi teinud Soome firma Rens, mis toodab kohvijäätmetest ja taaskasutatud plastpudelitest jalatseid.
Rensi kaasasutaja ja tegevjuht Jesse Tran ütles, et ainult viis protsenti maailma kohvijäätmetest võetakse ringlusse.
“Kohvijäätmed on biojäätmed, kuid toodavad palju metaani, mis on umbes 32 korda tugevam kui CO2. Nii et see, mida me siin teeme, on elutsükli pikendamine.”
Ülemaailmne probleem
Kuigi ennustatakse, et 2050. aastaks ülemaailmne nõudlus kohvi järele kahekordistub, muutub kohvi kasvatamine kliimamuutuste tõttu üha keerulisemaks.
Hiljutine uuring näitas, et Kolumbia, maailma suuruselt kolmanda araabika ubade tootja kohvikasvatajad võivad aastatel 2042–2061 kogeda märkimisväärset keskkonnamõju.
Tõusvate temperatuuride tõttu võivad Kolumbia piirkonnad, mis on praegu parimad kohvikasvatuskohad, olla peagi kohvipuutaimede ellujäämiseks liiga kuumad.
Kohvipuu või -põõsas on ettearvamatute ilmastikuolude suhtes väga tundlik. Elutingimuste muutus mõjutab nii ubade kogust kui ka kvaliteeti. Sellel on aga mõju 125 miljonile inimesele, kelle elatis sõltub kohvi tootmisest.
Kokkuvõttes avaldab tohutus koguses kohvijäätmete ladustamine mõju ka kohvi tootmisele laiemalt, kui suureneb metaani paiskamine atmosfääri, mis aitab kaasa kliima soojenemisele. Metaani
Üks paar Rensi jalatseid sisaldab 300 grammi kohvijäätmeid, millest on saadud 21 tassi kohvi.
“Pärast kohvi joomist ja kohvipaksu äraviskamist segame selle kasutatud veepudelitest valmistatud korduskasutatud plasti graanulitega,” selgitas Tran. “Seejärel valmistame nn kohvipolüesterlõnga. Suurem osa meie jalatsite pealmisest osast on valmistatud sellest materjalist.”
Pärast idee väljakäimist 2017. aasta juulis käivitas ettevõte KickStarteri kampaania, mis kogus vaid 24 tunniga üle 486 000 euro. 2021. aasta augustis alanud jätkukampaaniaga koguti täiendavalt 300 000 eurot – sellest piisas jalatsite teise põlvkonna versiooni Nomad tootmiseks. Esimese põlvkonna jalatsite versioon kandis nime Original.
“Turul on jätkusuutlikud tooted väga populaarsed. Probleemiks on see, et need tooted ei ole mõeldud noortele,” ütles Rensi kaasasutaja ja tehnoloogiadirektor Son Chu.
Ta märkis, et teised müüvad oma tooteid umbes sellise mõtteviisiga: hei, kasutage meie tooteid või muidu planeet sureb. “Meile selline lähenemine ei meeldi. Tahame olla bränd, mis valmistan jätkusuutlikke tooteid, kuid need on lahedad, neil on väga lahedad funktsioonid, inimesed saavad neid ka kasutada,” lausus Son Chu.
Tõeliselt kliimaneutraalset toodet luues väidab Rens, et hüvitab kõik oma toodete tootmise, pakendamise ja turustamise heitkogused. Sellel on praegu veel kõrge hind – paar firma uusimaid jalanõusid maksab 96 €.
Vaata videot Rensi jalatsitest Euronewsi lehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
