Rohetehnoloogia

Tartu tahab toota rohevesinikku ja võtta kasutusele vesinikuga sõitvad bussid

F: Pixabay

Tartu soovib esimese Eesti linnana alustada rohevesiniku tootmist ja kasutamist, mis aitab arendada Tartu ühistransporti ja muuta seda keskkonnasõbralikumaks.

Linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, millega küsitakse luba võtta vesinik kasutusele linna ühistranspordis, teatas linnavalitsuse pressiesindaja reedel.

“Rohevesiniku kasutamisel on transpordisektoris väga suur potentsiaal, kuid tänasel päeval puudub Eestis veel rohevesiniku tootmine ning samuti pole tankimisvõimalusi,” ütles abilinnapea Raimond Tamm. “Kui meie projektitaotlus osutub edukaks, siis alustatakse rohevesiniku tootmisega ning rajatakse Tartusse ka Eesti esimene avalik vesinikutankla.”

“Kolm vesinikubussi, mis on planeeritud teenindama Tartu linnaliine, tagavad vajaliku esmase tarbimismahu. Samas oleme lootusrikkad, et tankimisvõimaluse tekkimine annab hoogu ka erasektori poolt vesinikusõidukite soetamisele. Lisanduvad bussid annavad meile võimaluse Tartu ühistransporti edasi arendada, see tähendab, kas muuta osadel olemasolevatel liinidel väljumisi sagedasemaks või avada hoopis uus bussiliin,” rääkis abilinnapea. 

Tartu on üks vähestest linnadest Euroopas, kus kogu ühistranspordisüsteem on viidud üle taastuvkütusele – alates 2020. aastast sõidavad Tartu linnaliinide bussid biometaaniga. Nüüd soovib linn tuua pilootprojektina tänavatele ka vesinikubussid.

Projekti raames on kavas linnaliine teenindama panna kolm vesinikul töötavat bussi, mille aastane hinnanguline läbisõit on kuni 240 000 kilomeetrit. Vesinikku planeeritakse toota rohelisest elektrienergiast ja veest elektrolüüsi teel. Bussidest ülejääv vesinik suunatakse avalikku tanklasse, andes sellega võimaluse ka täiendavate tarbijate tekkeks. Tegemist oleks esimese avaliku vesinikutanklaga Eestis.

Vesiniku tootmise, tankimise ja busside hankimise tagavad koos Tartu linnaga rohevesiniku projektis osalevad partnerid AS Alexela, Eesti Energia AS ja AS GoBus.

Vesiniku laialdasem kasutuselevõtt eeldab tootmise, tarbimise, teaduse, hariduse ja teiste osapoolte tihedat koostööd, et oleks tagatud kogu vesinikuahela toimimine. Tartul on selleks head eeldused: pikaajaline uurimiskogemus Tartu Ülikoolis, kasvav roheelektri tootmine, potentsiaalsed tarbijad, haridus ning arendustegevus. Tartus on mitmeid organisatsioone ja ettevõtteid, kes on valmis panustama Tartu kui vesinikupiirkonna arendamisse. Esimeseks sammuks selles oleks terviklahenduse loomine ühistranspordis.

Projekt esitatakse rahastamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Projekti maksumus on ligi viis miljonit eurot. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab investeeringuid vesiniku tootmisesse, selle jaotamisse ning transpordivahenditesse. Otseseid rahalisi investeerimiskohustusi linnal projektis ei ole. Vesinikkütuse kasutuselevõtul on ühe liinikilomeetri maksumus ühe euro võrra kõrgem praegu kehtivast maksumusest, mis teeb hinnanguliseks lisakuluks linnale vesinikbusside kasutuselevõtul 240 000 eurot aastas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.