Ümbertöötlus toob keskkonnasäästu: Lindström vahetab välja avalikes hoonetes kasutatavad porivaibad

Lindströmi porivaip kaubanduskeskuse ukse ees. Foto: Lindström

Tekstiilirenditeenuseid pakkuv Lindström käivitas üleminekuperioodi, mille jooksul asendatakse Eestis ja mujal maailmas kaubanduskeskuste, büroohoonete, hotellide ja paljude teiste asutuste sissepääsude ees mustust püüdvad porivaibad uue tehnoloogiaga valmistatud keskkonnasäästlike vaipadega.

Alates 2023. aasta sügisest valmistatakse kõik Lindströmi standardkollektsiooni vaibad 75% ulatuses ümbertöödeldud nailonkiududest.

„Uudne nii-öelda renycle-tehnoloogia võimaldab toota nailonijääkidest mehaanilise ümbertöötlusega kvaliteetset ja vastupidavat lõnga,” ütles Lindström Eesti tegevjuht Rauno Mürk. “Mõõtmised näitavad, et ühelt poolt on nii toodetud nailon porivaipades tõhus mustusepüüdja ning vaipadesse kogunenud niiskus saab endistviisi aurustuda. Teisalt on selline protsess muudest ümbertöötlemismeetoditest ning uue nailoni tootmisest palju ressursisäästlikum.”

Tegemist on klientide jaoks märkamatu muutusega, milleks ettevõte on aastaid valmistunud ning mis annab märkimisväärse kasvuhoonegaaside kokkuhoiu. „Vaipade väljanägemine, kvaliteet, nende hooldus ja renditeenuse toimimine ei muutu. Ainus klientide jaoks nähtav muutus on see, et vaipade servale tekib meie logo kõrvale väike ringlusse võetud materjali sümbol. Lisaks rõõmustab meie kliente teadmine, et nende keskkonnajalajälg on nüüdsest veelgi väiksem,“ ütles Mürk.

2024. aastal käivitub ka teine oluline uuendus – vaipade valmistamisel hakatakse kasutama 15% ulatuses ümbertöödeldud ftalaadivaba kummi.

„Kuigi ftalaate kasutatakse materjalitööstuses laialdaselt juba üle poole sajandi elastsuse suurendamiseks, on hakatud üha rohkem teadvustama selle kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale,” märkis Mürk. “Usun, et varem või hiljem jõutakse tõdemuseni, et ftalaatide kasutamist tuleb hakata piirama. Me ei jäänud seda hetke ootama, vaid asusime juba ennetavalt otsima võimalusi kaitsta oma kliente ja töötajaid ning toota oma porivaipu ftalaadivabalt, tegemata sealjuures kompromisse vaipade vastupidavuses.”

Uuendus on kooskõlas Lindströmi teaduspõhiste kliimaeesmärkidega, mille kohaselt loodab ettevõte vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside emissioone kogu tarneahelas poole võrra ning jõuda neto-null tasemele 2050. aastaks. Lindström on lubanud tagada, et aastaks 2025 sisaldab 30% kõikidest nende vaipadest, tööriietest, sirgpesust ja muudest tekstiilitoodetest ümbertöödeldud või biopõhiseid kiude. 

Järgmine oluline samm saab olema oma elu ära elanud vaipade ümbertöötlemine selliselt, et vanast nailonist saaks uus nailon ja kasutatud kummist uus kumm.

„2022. aastal suutsime anda uue elu pisut üle 14% oma vaipadest – näiteks lihviti neid graanuliteks, mida saab kasutada golfisimulaatorite ja jalgpalliväljakutse täidismaterjalina, aga ka vibratsiooni tõkestavate mattide ja paneelide valmistamisel,” selgitas Mürk. “Tükeldatud porivaip on osutunud heaks täitematerjaliks ka toodetes, millega tagatakse põrandate ja seinte heliisolatsioon. Aga unistame sellest, et ühel päeval saavutame täieliku ringluse ning saame toota vanadest vaipadest uusi vaipu.”

Ettevõtte tegevjuhi sõnul valmistatakse Lindströmi eritellimusena toodetud disainvaipu juba praegu 100% taaskasutatud materjalidest. Standardvaipade üleminek keskkonnasõbralikele materjalidele toimub aga umbes nelja aasta jooksul, sest praegu on kasutusel sadu tuhandeid korralikke vaipu, millest paljud on toodetud kõigest loetud kuud tagasi.

„Neil vaipadel seisab ees veel mitu tegusat aastat – nende kõigi korraga kõrvaldamine toodaks meeletus koguses prügi ning oleks keskkonna ja ressursikasutuse vaates ebamõistlik,“ selgitas Mürk.

Lindström on 1848. aastal asutatud Soome päritolu pereettevõte, mis tähistas mullu Eestis 30. tegevusaasta täitumist. Lindström on juhtiv tööriiete, vahetusvaipade ja muude renditekstiilitoodete pakkuja Eestis, kelle teenused aitavad tagada puhtust tuhandetes tööstus-, kaubandus- ja muude sektorite ettevõtetes. Lindström tegutseb Eestis kolmes üksuses: Lool, Kohilas ja Tartus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.