Rohetehnoloogia

Valitsus algatab juuli lõpus ilmselt Liivi lahe tuulepargi planeeringu

F: Pixabay

Rahandusministeerium esitas valitsuse 28. juuli istungile otsustamiseks korralduse Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. 

Planeeringu eesmärk on kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga, sealhulgas 110 kilovolti ja kõrgema pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

Planeeringuala hõlmab merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna. Ala suurus on ligikaudu 5404 ruutkilomeetrit, selgub korralduse eelnõust. 

Riigi eriplaneering algatatakse Eesti Energia mullu juunis esitatud taotluse alusel ning Eesti Energia huvitatud isikuna kannab eriplaneeringu koostamise kulud, sealhulgas tasub vajalike uuringute ning asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulud. 

Kuna sarnase taotluse elektriühenduste riigi eriplaneeringu algatamiseks esitas 2021. aasta septembris ka Utilitas, oli varasemalt ettevõtete soovil kavas nende taotlusi käsitleda ühiselt, kuid Utilitase tütarfirma Utilitas Wind jättis allkirjastamata rahandusministeeriumi ja Eesti Energia koostöökokkuleppe, mistõttu taotlused taas lahutati. 

Utilitas Windi Saare-Liivi 5 meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu algatamise üle otsustamise tähtaega on pikendatud, kuigi Utilitas on varem avaldanud arvamust, et Saare-Liivi 5 meretuulepargi põhivõrguga ühenduse veekaabelliini ega ka maakaabli kavandamiseks ei ole riigi eriplaneeringu ega ühegi muu täiendava planeeringu koostamine kohustuslik ning seega põhjustaks see ebavajaliku menetluskoormuse.

Meretuulepargi põhiparameetrid

Põhiparameetrid

Hoonestusloa ala suurus: 183 km2
Tehnoloogia valik: täpsustatakse tehniliste uuringute käigus
Liitumine: Kilingi-Nõmme 330kV alajaam
Kaugus Kihnu saarest: 10 km
Kaugus Häädemeestest: 16 km
Kaugus Pärnu rannast: 35 km

Projekt

Meretuulepark on kavandatud võimsusega kuni 1000 MW, milles on olenevalt tuuliku kõrgusest jt tehnilistest parameetritest 50-100 tuulikut. Kuigi 2010. aastal arvati 1000 MW võimsusega tuulepargi rajamiseks vaja olevat 160 tuulikut, siis tuuleturbiinide tehnoloogia arengu tõttu on eeldatav tuulikute arv oluliselt väiksem.

Keskkonnamõjude hindamise käigus analüüsib Eesti Enegia eri stsenaariume tuulikute kõrgusega 200m kuni 300m. Milline täpselt saab olema tuuliku lõplik tipukõrgus, ei ole hetkel kindel, sest tootjatel on praegu arenduses 20 megavatised tuulikud, mille tipukõrgus läheneb 300 meetrile ja ka need võiksid Liivi parki sobida. Kõrgemaid tuulikuid oleks meretuulepargis arvuliselt vähem.

Tuulepargi seadmed on omavahel ühendatud merepõhjakaablitega. Maismaale kulgevad kaablid Häädemeeste piirkonda ja piiriülese ühenduse rajamisel ka Läti suunal. Tuulikute, alajaamade ja tuulemõõdumastide täpne arv, paiknemine ning ülekandeliini trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja tehniliste uuringute tulemusena. (Allikas: Eesti Energia)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.