Eesti Loomakaitse Selts (ELS) soovitab aias või haljasaladel elavatest rästikutest vabanemiseks kasutada vibreerivat mutipeletajat.
ELS-i kinnitusel on ainus kindel viis rästikust vabaneda, toimetades ta ohutult koduaiast eemale. Kuna aga maod reageerivad vibratsioonile, võib olla kasu ka mutipeletajatest. Põhjus, miks inimesed ja maod üha enam kokku satuvad, on asjaolu, et rästikute ja nastikute looduslikud elupaigad järjest vähenevad. Seetõttu otsivadki maod üha sagedamini sobivat elupaika inimese koduõuelt. Kuna rästik ja nastik on Eestis looduskaitse all, tuleb ootamatu külalisega kokku sattunud koduomanikul leida maost vabanemiseks ohutu viis.
Selleks et rästikuid aiast eemale hoida, tasub teada, millist elupaika madu otsib. Enim leidub rästikuid metsaservades ja raiesmikes, ent ka niitudel, männikutes ja segametsades. Maod hindavad paikasid, kus on hulgaliselt varjekohti, ning samuti võib rästikut meelitada soe kasvuhoone, maasikakilealune või kompostihunnik, selgitas ELS pressiteate vahendusel.
Kui hoida aiamuru madal, on vähetõenäoline, et rästik aeda tulla tahab. Mõistlik on vältida ka igasuguste oksa- ja risuhunnikute aeda kogumist, kuna need on maole heaks varjekohaks. Kompostihunniku võiks teha aga majast võimalikult kaugesse aianurka, et mao ja inimese kohtumise tõenäosus oleks võimalikult väike. Metsikumas aiaosas võiks käia kummikutes ja kergelt jalgu trampides, et rästik saaks inimese lähenedes ise ära minna.
Kiputakse ütlema, et rästiku tunneb ära seljal oleva siksakilise mustri järgi, ent tegelikkuses võivad nii rästik kui nastik värvitoonilt ja mustrilt isenditi erineda ja olla üksteisele küllaltki sarnased. Küll aga on nastikul alati kukla piirkonnas heledad kollakat tooni laigud. Kui maol laike ei ole, on tegemist rästikuga.
Maoga kohtumine on kindlasti ehmatav, ent kui aeda on kolinud nastik, soovitavad spetsialistid maoga lihtsalt harjuda. Nastik hävitab paljusid kahjureid ning on aiapidajale sama kasulik kui siil.
Kui aiapidaja on aga kindlaks teinud, et aia on koduks valinud rästik, tuleb leida maost vabanemiseks võimalikult ohutu viis. Rästikumürk ei ole küll reeglina surmav, ent võib siiski olla ohtlik – eriti kui peres elavad väikesed lapsed, vanurid või koduloomad. Küll aga tasub teada, et rästik kardab inimest rohkem kui inimene teda. Liiatigi hammustab ta vaid siis, kui talle peale astuda või teda katsuma minna.
Olles kord aias rästikuga kokku puutunud, tuleb tõenäoliselt kohtumisi ette veelgi, kuna paikne rästik veedab terve elu liikudes ainult umbes 100 meetri raadiuses. Vanarahvas räägib kõiksugu lõhnadest ja taimedest, mis pidavat rästikuid peletama, ent spetsialistid liigitavad need lood siiski müütide alla. Kuna maod reageerivad vibratsioonile, võib olla kasu mutipeletajatest, aga ainus kindel viis rästikust vabaneda on ta ohutult koduaiast eemale toimetada.
Rästiku püüdmisel soovitavad spetsialistid oma võimeid ausalt hinnata ning vajadusel abi küsida. Näiteks tuppa sattunud rästiku püüdmiseks tasub appi kutsuda päästeamet. Aias või kasvuhoones peesitava rästiku püüdmiseks tuleks kasutada reha või pakse töökindaid ning tõsta madu kindlalt suletava kaanega nõusse. Madu tasuks toimetada kodust paari kilomeetri kaugusele ning siis uuesti vabadusse lasta – nii kaugelt paikne rästik enam aeda tagasi ei tule.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
