Tark nõuanne

Põllutöid tehes tuleb hoiduda pesitsevate lindude ja loomade häirimisest. Kuidas seda teha?

Rooruik rohus. F: Pixabay

Rubriiki toetab

Erinevalt metsaraietest pole põllu- ja heinatööde tegemise aega võimalik pesitsusrahu huvides nihutada. Kevad-suvel, mil põllul võib leiduda pesitsejaid või poegi kasvatavaid loomi, saab põllumajanduslike töödega linnu- ja loomalastele kaasnevat ohtu vähendada tähelepanelikkuse ning loodussõbralike töövõtetega. 

Keskkonnaameti järelevalve arendusosakonna peainspektor Uno Luht märkis, et Keskkonnaamet plaanib aktiivsel pesitsusajal järelevalvet ka põllumajandustööde üle. „Seadusandlus võimaldab põllumeestel lindude pesitsusajal vajalikke töid teha, kui järgitakse lindude hukkumist vältivaid tehnoloogilisi võtteid. Seega peavad põllumehed olema linnupesade suhtes tähelepanelikud ja püüdma põldudel ja heinamaadel pesitsejatega võimalust mööda arvestada. Selle kontrollimiseks teeme põllutöödel, eelkõige niitmistöödel pistelist kontrolli,“ selgitas Luht.

„Nii terve mõistus kui ka kohtupraktika ütlevad, et metsa- ja põllumajandustööde puhul ei saa pesitsusrahusse suhtuda sama mõõdupuuga. On arusaadav, et metsatööde aega on võimalik planeeritult mõne kuu võrra nihutada, kuid põllumajanduses ei ole võimalik vajalikke töid peatada või edasi lükata. Seega tuleb töid tehes põllul või heinamaal elavate lindude ja loomadega arvestada,“ ütles Luht.

Elurikkuse hoidmine põllumajanduslikel maadel algab juba plaanimisest – loodussõbralikumad on väiksemad põllulapid, mille servades leidub metsatukki ja kivihunnikuid, mõelda läbi võimalused vähendada põllumajanduskeemia kasutamise vajadusi ning kasvatada mitmekesiseid kultuure.

„Kõige esimene ja vahetu võte elu hoidmiseks põllumajandusmaastikul on liikuda põllutöömasinatega nii, et loomad-linnud saaksid masina eest aegsasti põgeneda,“ soovitas Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson. „Masinatega tuleks liikuda kas põllu või heinamaa keskelt servade suunas või servast serva. Kõige parem oleks, kui rohumaal jääb viimane niidukilaius niitmata, siis pääsevad kõrge rohu sisse peitunud väikeloomad turvaliselt uude elupaika,“ ütles Jakobson.
  
Vältida tuleks niiduki või muu põllutöömasinaga liikumist ringjalt servadest keskele – sel juhul jäävad masina eest põgenevad loomad keset põldu lõksu.

Ornitoloogiaühingu soovitused linnusõbralikuks põllumajanduseks:

Kasvata mitmekesiseid põllukultuure ja liike. Nii lood paremaid elupaiku ka lindudele. Kasuks tuleb liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede kasvatamine. 

Kasuta külvikorras taliteravilju. Jäta talvel kultuuridega kaetud põldude osa võimalikult suureks. Jäta viljapõldude servadesse mitmeaastased heintaimedega ribad.

Põllupeenrad, metsatukad ja üksikud puud, veekogude kaitseribad, põõsastikud, hekid, kraaviperved,  kiviaiad, kivihunnikud, vanad taluhooned ja muu on elustiku jaoks kuldaväärt maastikuelemendid, mida tasub säilitada.

Suurkoovitaja ja kiivitaja arvukuse vähenemise olulisemateks põhjusteks on pesade hävitamine kevadkünnil ning nende langemine rebaste, kährikute ja vareste saagiks. Traktoris võiks olla mõned kepid, et märgistada leitud linnupesi. Kepid tasub ära korjata pärast põllu rullimist. Samas tuleb tähelepanelik olla vareslaste suhtes, kes nutikate lindudena võivad keppide tähenduse ära õppida ja pesa rüüstama minna. Seetõttu võiks proovida ka pesa asukoha sisestamist GPS-seadmesse.

Kasuta taimekaitsevahendeid vastavalt tegelikule vajadusele,  mitte profülaktikaks. Ära kasuta pestitsiide põllupeenardel ja -servades, kaldavööndis, loodussaarekestel ja nende ümbruses.

Rohumaade liiga varajane ja sage niitmine mõjutab sealset elustikku. Heinaniidukid või silo tegemiseks kasutatavad masinad ohustavad näiteks koovitajaid, kiivitajaid, lõokesi, nurmkanu ja jänesepoegi.

Silo ja heina tegemisel saab niitude elustikku hoida õige niitmistehnikaga. Niita tuleks keskelt väljapoole või servast-serva ja sellisel kiirusel, et ohtu sattunud loomad jõuaksid põgeneda. Sobivama niitmismeetodi valikut mõjutab kindlasti ka põllu suurus ja kuju. Lisaks on niiduki tera kõrgus soovitatav valida selliselt (12–15 cm), et see liiguks emalindudest ja poegadest kõrgemal.

Traktorile saab kinnitada spetsiaalse tõkkepuu, millega peletada masina ette jäävad loomad põgenema, enne kui nad niiduki alla jäävad. Kui näed, et loomad jäävad niitmata saarekestele, peata traktor ja aja nad sealt ära.

Põldlõokese, rukkiräägu ja nurmkana pesitsusvõimalused paranevad, kui silo tegemisel jääb kahe niitmisaja vahele vähemalt kuus nädalat.

Niida haljaskesa, põllupeenraid, kaitseribasid ja looduslikke rohumaid võimaluse korral alates juuli keskpaigast.

Vähemproduktiivsed pool-looduslikud kooslused sobivad hästi lihaveiste ja lammaste karjatamiseks. Karjatamisega saab hooldada ka metsaservi, kraavipervi ja veekogude kaldaid. Karjamaad pakuvad lindudele häid toitumis- ja pesitsusvõimalusi. (Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.