Põdrasamblik õhupuhastina, kohvipaksust valmistatud küttebriketid ja süsteemset mõtlemist arendav lauamäng – just sellised innovaatilised ideed võitsid äsja Keskkonnainvesteeringute Keskuse roheideede konkursi Negavatt. Mis ajendas ideede taga seisvaid noori just keskkonnahoidlikke lahendusi otsima ja kust ideeks inspiratsiooni saadi?
Koduse õhu teeb puhtaks põdrasamblik
Negavati 10. hooaja võitja Mossy toodab keskkonnasõbralikke õhupuhasteid, mille neljakihiline looduslikest materjalidest filter eemaldab õhust kahjulikud saasteained.
Masina filtriteks on põdrasamblik, kanepimatid, lambavill ja aktiivsöest kangas. Lisaks on Mossy pilkupüüdva loodusest inspireeritud disainiga.
„Õhupuhasti korpus on 3D prinditud, mis tähendab, et tootmisel ei teki praktiliselt üldse tootmisjääki. Edaspidi kasutame korpuste printimiseks biolagunevat printimisvaiku, mis põhineb sojaubade õlil ja on õigete tingimuste juures biolagunev,“ selgitas Mossy kaasasutaja Eliise Lehtsaar.
Mossy sai alguse Tallinna 21. kooli õpilasfirmast ja neljast noorest koosnev meeskond usub, et Negavati võiduni viis neid eneseusk, tahtejõud ja põhjalikkus oma töös.
„Oleme oma ideesse algusest peale uskunud ja seetõttu olemegi pidevalt otsinud uusi võimalusi, kuidas toodet arendada. Oleme alati põhjalikult ette valmistanud nii liftikõned kui ka projektivormid – juhuse hooleks ei ole midagi jätnud. Töökus ja tahe midagi korda saata viivad sihile,“ lisab Lehtsaar.
Kõige suurem rõõm on Mossy meeskonnal olnud tagasisidest, mille nad on saanud allergikutelt. „Meie õhupuhasti on allergikute elukvaliteeti kõvasti paremaks teinud. Sellise tagasiside pärast oleme üliõnnelikud ja see on meid motiveerinud edasi tegutsema. Idee teha sundventilatsiooni sobivaid filtreid tuligi tegelikult meie klientidelt, kes on mitmeid kordi küsinud, kas midagi sellist oleks võimalik teha.“
„Mossy idee on väga innovaatiline ja võrreldes tavaliste õhupuhastitega on Mossyl turul konkurentsieelis,“ sõnas žüriiliige ja LHV Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Merilin Iital. Ta lisas: „Esikoha valikul mängis olulist rolli, et tiimil oli valmistoode, mille arendusse võiduraha suunata. Mossy tiim oli finaalis oma ideed esitledes väga enesekindel ja näha oli, et nad teavad, mida teevad. Samuti hoiavad nad tiimina väga kokku. Ootan huviga, millise arengu Mossy õhupuhasti 10 000-eurose võidurahaga läbi teeb.“
Eliise Lehtsaarel on vastus juba olemas, sest ambitsioonid on suured: „Auhinnaraha kasutame turundamiseks ja edasiseks tootearenduseks. Paraku ei tea enamik Eesti inimestest, et õhupuhasti võiks olla igas linnakodus ja seega tuleb turunduses palju panustada inimeste teadlikkuse suurendamisele. Hakkame arendama looduslikest materjalidest filtreid, mida saaks kasutada sundventilatsioonis ja juba olemasolevates õhupuhastites. See töö vajab korralikku testimist ja valmistoode vajab patenti.“
Kohvijääkidest saab toota nii komposti kui ka energiat
Negavatil teise koha saavutanud GroundsHeat arendab kohvipaksust tehtud küttebrikette, mis on võrreldes puitbriketiga odavam, suurema kütteväärtuse ja põlemisajaga ning mille põletamisel vallandub vähem kasvuhoonegaase. Igapäevaselt tekib Eestis ligi 26 tonni kohvipaksu, üle maailma lausa 560 tonni, mida GroundsHeati ideega saab väärtuslikuks küttematerjaliks muuta.
Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse biomajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul tuleb bioressursside väärindamisel lähtuda jäätmetele kõrgema lisandväärtuse andmisest ning seejuures võiks üldjuhul põletamine jääda ahela viimasesse otsa.
„Kohvijäätmete puhul tundub, et ruumi on mõlemale – nii väetisteks väärindamiseks kui ka energia tootmiseks. Kui kohvijäätmetest energia tootmine pakub alternatiivi olemasolevatele materjalidele, siis on GroundsHeatil energiatootmises oluline roll,“ lisas Tilga.
Kui Mossy kasvas välja õpilasfirmast ja Negavatile tuldi juba peaaegu valmis tootega, siis GroundsHeat meeskond asus alles kohvibrikette välja töötama. „Teekond Negavatil oli raske. Brikettide toormaterjaliks vajaliku kohvipaksu saime kokku kogutud, aga probleeme tekkis tootmisega. Algul pressisime brikette kodus käsitsi, kuid need algsed prototüübid ei kõlvanud kuhugi!“ tõdeb GroundsHeat kaasasutaja Braian Hanstein.
Pärast esmaseid koduseid katsetusi pöörduti abi saamiseks Maaülikooli poole. „Energeetika lektor Mart Hovi võttis meid väga hästi vastu ja saime kasutada briketipressi ülikooli laboris ning teha korralikud prototüübid. Saime neid kohe ahjus testida ja saatsime prototüübid ka Keskkonnauuringute Keskusesse analüüsimiseks. Nii saime teada, millisel kuumusel ja kui kaua kohvibrikett põleb ja millised ained põlemisel eralduvad.“
Tulevikuplaanidest rääkides jagab Hanstein, et hetkel on neil juba suurem kogus kohvipaksu olemas ning suvel alustatakse tootmis- ja logistikapartneri kaasamisega.
Kas ka eraisikud saavad oma kohvipaksu GroundsHeatile anda? „Meie tuleviku ideaalplaan oleks eelkõige koguda kohvipaksu suurematelt ettevõtetelt. Võib-olla paneme välja ka kogumiskastid eraisikutele, eks see selgub,“ lisab Hanstein.
Õppeainete lõimimine ja süsteemse mõtlemise arendamine
Kolmandale kohale tulnud Liigipiirid töötab välja teaduspõhist lauamängu, mis aitab paremini mõista inimtegevuse ja ökosüsteemide vahelist seost. Mängu mängides saab end panna nii ühe Eestis leiduva liigi kui ka inimese kingadesse. Lauamängu sihtrühmaks on koolid ja õpetajad, kes saavad mängu õppeainete lõimimisel kasutada.
„Liikide massiline väljasuremine on minu hinnangul kõige suurem probleem. Kui liigid surevad välja, siis ei ole meil enam võrgustikku, millele toetuda, et toota toitu või kasvõi hapnikku,“ ütleb Liigipiiride kaasasutaja, Tallinna Ülikooli nooremteadur Heli Aomets. “Kui me ei saa aru oma mõjust keskkonnale, siis me ka ei ole valmis muutma oma käitumist, seetõttu on meil vaja õpetada inimesi nägema suurt pilti – kuidas ökosüsteem toimib ja kuidas igal liigil on ökosüsteemis täita oma roll.“
Süsteemmõtlemise eelduseks on lõimimine. Süsteemmõtlemisel teadvustatakse, et millistest osadest ja suhetest koosneb tervik ja mis eeldusel see nii on. „Ilma eri osade suhete peale mõtlemata on keeruline näha suurt tervikut,“ ütleb Aomets.
„Liigipiiride lauamängus seome liikide omadused ja eluks vajalikud toimingud nende keskkonnaga – mismoodi seostuvad liigid teiste liikidega enda ümber, kuidas piirab liikide tegevust ilmastikuolude järsk kõikumine, kuidas mõjutavad neid inimtegevuse eri aspektid ja kuidas inimmõju teistele liikidele mõjutab lõpuks ka inimest ennast. Kõik need seosed saavad meie mängus nähtavaks läbi eelduste, mis iga tegevuse jaoks laual peavad olema. Kui mõni tegevus on mõne eelduse ära lõhkunud, siis jääb midagi toimumata. Näiteks, kui õitsemise ajal ei olnud tolmeldajat, siis sel aastal see taim seemneid ei tooda,“ lisab ta.
Edasistest plaanidest jagab Aomets, et suvel alustatakse auhinnaraha toel mängustrateegia põhjalikuma arendamise ja läbimängimisega. Mängu plaanib meeskond valmis saada aasta lõpuks.
Mis on Negavatt?
Negavatt on teoreetiline ressursisäästuühik, mis tähistab säästetud või kasutamata jäänud energiavõimsust. Kui võtame 100W hõõgpirni asemel kasutusele 15W led-pirni, olemegi tootnud 85 negavatti.
Ühtlasi on Negavatt ka KIK-i ja keskkonnaministeeriumi roheideede konkurss noortele vanuses 18-30.
Negavatti saavad noored tulla oma roheideega ning programmi jooksul koostöös koolitajate, mentorite ja ekspertidega ka päriselt oma ideid rakendada ja katsetada.
Kümne aasta jooksul on Negavatist osa võtnud ca 1700 noort, kes on konkursile esitanud 569 roheideed. KIK on noorte ideede teostumist toetanud ligemale veerand miljoni euroga.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
