Uudis

Eesti ettevõte plaanib turule tuua nutikad prügikastid: õigesti sorteeritud praht annaks boonuspunkte, mille eest saad parkimisel või teatripileti ostmisel soodustust

Cleveringi ühe looja, Eerik Sven Puudisti teatel avastasid nad hiljuti, et Tallinn soovib Ühiskaardile teha täiendavalt keskkonnasõbraliku käitumise preemiapunktide süsteemi, ja ta loodab, et Clevering saab selle projektiga liituda.Foto: kuvatõmmis

Cleveringi uudse prügikasti avad rohelise kaardi või äpiga. Kui oled pakendiprahi õigesti ära sorteerinud, saad linnalt soodustust.

Cleveringil on plaan paigaldada nutikaid prügikaste nii kontoritesse kui ka linnadesse. Praegu näiteks katsetab firma oma esimesi tarkvaraga varustatud prügikaste Ülemiste linnakus. Eesmärgiks on treenida programm prahti ära tundma.

Clevering on rääkinud Tartu linnavalitsuse ja prügivedajatega. Kuigi praegu pole ühtki konkreetset kohta veel kokku lepitud, võivad esimesed nutikonteinterid tekkida hoopis Tallinnasse.

Motiveerivad preemiapunktid

Cleveringi ühe looja, Eerik Sven Puudisti sõnul sai see lugu alguse kahe aasta eest, kui nende tiimi liige Mart Sõmermaa, kes on hariduselt tarkvaraarhitekt, mõtiskles pikalt selle üle, kuidas saaks prügi veel efektiivsemalt sorteerida.

Kuigi Sõmermaal oli sorteerimiseks piisavalt motivatsiooni, teadis ta, et kõik ei pruugi sama innukad olla. “Inimesel, kellel pole sisemist drive’i, pole erilist põhjust sellega tegeleda,” ütles Puudist. Seetõttu tulebki Puudisti sõnul sorteerimist kergendada ja see inimesele koju kätte tuua.

Nii pandigi alus Cleveringile, mis võitis 2020. aasta Negavatil kolmanda koha.

Cleveringi prügikasti kaane avamiseks vibutad kas rohelist kaarti või paned äpi vastu lugejat prügikastil. Kaas avaneb, viskad oma pakendiprügi kasti ja jätkad teekonda. “Natukese aja pärast kuuled taskus kerget kõlli, et said äpi kaudu teate, mis kas ütleb, et ära antud prügi oli sobilik ja sulle laetakse tänutäheks paar preemiapunkti, või oli selles natuke probleeme, millele võiksid järgmine kord rohkem tähelepanu pöörata,” rääkis Puudist.

Kahe aasta tagune mõte, et prügikasti sisse peidetud printer loeb kotile kleebitud QR-koodiga kleepsu, on edasi arenenud. “Kiiresti sai selgeks, et see oleks veaohtlik ja kulukas ning seda oleks väga keeruline ära teha,” sõnas Puudist.

Praeguse plaani järgi näeb Cleveringi prügikast välja nagu täiesti tavaline konteiner.

Ainult pakendile

Selleks, et prügikast hakkaks äravisatud kraami edaspidi ise tuvastama, teeb Clevering praegu prügist hulga pilte. “Fotode põhjal saame hakata välja treenima närvivõrke, mis prügi meie eest tuvastavad ja liigitavad,” ütles Puudist.

Vahepeal vaatab ka inimene potentsiaalselt vigased fotod üle. “See on suur-suur töö. Alguses loodame jõuda nii kaugele, et meil on prahist fotod ja kui prügivedaja tuvastab, et kasti on pandud väga vale asi, saab selle pildi järgi kindlaks teha,” selgitas Puudist.

Cleveringi prügikast on mõeldud vaid pakendite kogumiseks. “Sellest on lootus saada uut materjali ja tooteid, aga ainult tingimusel, kui pakend on korralik ja puhas,” rääkis Puudist.

Eestis lähenetakse mõistele “pakend” liberaalselt. “Iga asi, mida kasutatakse millegi pakendamiseks, ongi pakend,” ütles Puudist. “Näiteks Saksamaal on inimese teadlikkus niivõrd palju kõrgem, et ta oskab ise sorteerida metalli ja eri liike plastikuid. Meil on tehtud asi nii lihtsaks, et ei pea sellega pead vaevama.”

Pakendite kogumises on Puudisti sõnul praegu paar suuremat muret. “Üheks probleemiks on see, et isegi kui kümme inimest teevad laitmatut tööd, aga tuleb üks, kes viskab prügikasti tahtmatult või hoolimatusest pooliku tomatimahlapaki, mis määrib ära kõik pakendid, läheb tema tõttu kümne eelmise töö vett vedama,” rääkis Puudist.

Lisavõimalus sorteerijale

“Seega on äärmiselt oluline tagada, et kõik, kes prügikastile ligi pääsevad, oleks piisavalt informeeritud, kuidas seda kasutada,” jätkas Puudist. “Ja kuna pakendite sorteerimine nõuab inimeselt kodus teatavat lisatööd, oleks oluline teda motiveerida ja premeerida.”

Kui inimene on prahi õigesti sorteerinud, saab ta tänutäheks prügipunkte. “Meil on plaanis teha koostööd kohalike omavalitsuste ja erafirmadega, et pakkuda kasutajale tänutäheks pürgipunkte, mis annavad soodustusi kohalike omavalitsuste ning teiste partnerite teenuste eest tasumisel,” rääkis Puudist.

“Kohaliku omavalitsuse teenustest võiks soodustus laieneda näiteks parkimisele ja kultuuriasutuste piletitele, Tartus ka jalgrattalaenutusele ning ühistranspordile,” sõnas ta.

Cleveringi süsteemi tarbeks ei pea tootma uusi prügikaste – üks võimalus on kinnitada konteineri külge väike tarkvaramoodul. “See oleks eriti lihtne ja mugav lahendus,” ütles Puudist.

Cleveringi prügikastid paigutataks linnatänavaile tavaliste pakendikonteinerite kõrvale. “Me ei taha inimest survestada, et ta peab meie oma kasutama, aga see oleks üks lisavõimalus,” sõnas Puudist.

Palju usaldamatust

Praegu on katsetamisel Ülemiste kontoritele mõeldud lahendus. Selle puhul pole küll isikustamist, aga prügikoguseid mõõdetakse. Kasti kõrval on suur infotabloo, millelt saab teada, kui palju ja millist liiki prahti tekib.

“Aga meil on ka suurem plaan, mille poole väikeste sammudega liikuda: tahaks tulevikus jõuda nii kaugele, et inimene saab vaadata äpist oma prügi edasist teekonda,” sõnas Puudist.

“Näiteks viskan plastpudeli konteinerisse. Ja pärast näen, et see on esmalt jõudnud sorteerimiskeskusesse, sealt plastitehasesse ja sealt mõne mahlatootjani, kes villib sellesse uue mahla,” rääkis ta.

“Väga palju on usaldamatust, et mina teen küll kõvasti tööd, aga kas keegi võtab ka midagi mõistlikku prügiga ette või valatakse kõik kuskil kokku. See lahendaks mure,” lisas Puudist.

Cleveringi tutvustus selle aasta juunis toimunud Negavatil.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.