Kui president sind sellel aastal oma vastuvõtule ei kutsunud, siis ära muretse – Eesti Loodusmuuseum ootab vabariigi aastapäeva nädalavahetusel kõiki uudistama hüpiknäitust „Pingviinide paraad“. 24. veebruaril pärast Eesti Vabariigi 106. aastapäeva paraadi peetakse ka pingviinideteemalise perepäeva.
Igal aastal hakatakse Eestis Vabariigi aastapäeva eel rääkima pingviinide paraadist. Aga kas pingviinid päriselt ka veebruaris kokku saavad ja marssima hakkavad? Sellele saab vastuse Eesti Loodusmuuseumis näitusel „Pingviinide paraad“.
Hüpiknäitus avatakse 23. veebruaril ja see jääb välja vaid selleks nädalavahetuseks. Meeleolu on pidulik: mööda punast vaipa sammudes jõuab uhkete pingviinideni, kellega koos saab teha pilti ning näitusel õppida lähemalt tundma nende majesteetlike lindude elu. Soovi korral saab endalegi pingviinikostüümid selga tõmmata ja üllatusi on veelgi.
24. veebruaril pärast vabariigi aastapäeva paraadi toimub temaatiline perepäev, kus mänguliste tegevuste ja huvitavate katsete kaudu saavad pingviinide eluga lähemalt tuttavaks nii suured kui ka väikesed.
Kas pingviinid marsivad?
Lõunapoolkeral Antarktikas elavad keiserpingviinid ei tea Eestist ega rahvuspühadest muidugi midagi. Neil on omad pidupäevad, millest rõõmu tunda. Näiteks siis, kui emaslinnud pikalt toitumisretkelt saabuvad.
Enne taaskohtumist nähti viimati rohkem kui kaks kuud tagasi, kui pingviinipojad alles muna sees olid. Nimelt kulutavad emased ligi pool kilo kaaluva muna ilmaletoomiseks niivõrd palju energiat, et peavad kohe pärast munemist toitumisretkele asuma.
Isaslinnule on see tõeline isaduse proovikivi. Emaslinnu naasmiseni peab ta hoolikalt muna oma kõhu ja varvaste vahel asuvas haudetaskus külma ja tuule eest hoidma. Seetõttu ei saa isaslind kaks kuud korralikult liikuda. Keiserpingviin on hea näide hoolikast isast ja pere olulisusest.
Emaste saabumisel on õhus ehedat pidulikkust. Must-valged pingviinide hordid marsivad sinise taeva taustal üle jäiste väljade. Perekonnad kohtuvad taas ja isased annavad vahepeal koorunud pojad emaslindudele üle.
Sellele järgneb isaste paraad, sest nüüd on nende kord toituma minna ja oma hästi täidetud isarolli eest tasu saada. Nad on muna ja poja eest hoolitsedes kaotanud rohkem kui poole oma kehamassist ja peavad selle nüüd kiiresti taastama. Pingviinipojad on samuti rõõmsad, kuna ema kõhus leidub külluses toitu ka nende jaoks.
Kuigi pingviinid elavad meist peaaegu teiselpool maakera, on nende probleemid meile lähedal. Keiserpingviinide arvukus väheneb seoses kliima soojenemise ja muutustega mere toiduahelates. Me saame pingviine toetada, kui käitume teadlikumalt.
Hüpiknäitus „Pingviinide paraad“ on avatud 23.-25.02 ja muuseum on sel ajal avatud tavapäraselt 10-17. Perepäev toimub 24.02 kell 13-15.30. Piletid saadaval Fientas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
