Keskkonnaamet taunib Erametsaliidu 17. märtsil 2020 sõnastatud hoiatust „Kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse“. Keskkonnaamet rõhutab, et lähenemine peab olema teadmistepõhine: väidetele peab esitama kontrollitavatele faktidele tugineva põhjenduse. Erametsaliidu pressiteates need Keskkonnaameti sõnul puudusid.
“Oleme teadlikud, et viimaste aastate soojade talvede ja kuumade kuivade suvede tõttu on üraskikahjustused suurenenud. Sellega seotud metsakaitseliste ekspertiiside hulk on võrreldes viimase paari aastaga üle kümne korra kasvanud. 2019. aastal oli üraskikahjustuste ekspertiise kokku 523, samas nendest vaid 25 protsenti olid kaitsealadel,” kirjutab Keskkonnaamet
Kuna riiklik üraskiseire puudub, ei saa anda hinnanguid, millest üraskite arvukuse tõus on põhjustatud: kas koristamata tormikahjudest või valel ajal tehtud raietest. Lisaks ei saa hinnata, millist rolli mängivad rangelt kaitstavad metsad. Objektiivsete hinnangute andmiseks pole algandmeid.
Hetkel on Keskkonnaamet teinud ettepaneku üraskikahjustuste suuremamahuliseks välja selgitamiseks aerokaardistamise abil. Esialgu on paanis teha juunis suuremate üraskikolletega Lõuna-Eestis ülelennud ja seejärel analüüs, et kaardistada leviku ulatus ning võimalikud kolded.
Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab ühtlasi Eesti Maaülikooli projekti „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“. Seega probleemiga tegeletakse ning analüüside järel saab planeerida probleemi lahendamisele terviklikku lähenemist.
Seniks kutsub Keskkonnaamet kõiki metsaomanikke üles olema hoolsad ning jälgima oma metsa seisundit. Vajadusel tuleb kahjukolded likvideerida seaduses lubatud regulatsioonide alusel.
Loe siit Eesti Erametsaliidu vastulauset.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
