Kindlustusseltsi Ergo andmetel on metsloomadele otsasõitude arv eelmise aasta numbritega võrreldes kuuendiku võrra vähenenud. Põhjuseks võib ettevõtte hinnangul olla spetsiaalsete ületuskohtade ja teeäärsete kaitseaedade loomine ning tulemuslik teavitustöö.
Kuigi kindlustatud autode arv on kindlustusfirmas pidevas tõusujoones, näeb esimest korda üle nelja aasta langustrendi metsloomade kokkupõrkel aset leidnud õnnetusjuhtumite arvus, teatas Ergo. Kindlustusseltsi transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid tõi näiteks selle aasta septembri, mil loomale otsasõidu juhtumeid oli pea poole vähem kui eelmisel aastal.
Samal ajal kui juhtumite arv näitab langustrendi, on keskmised kahjusummad aga oluliselt suurenenud. “Kui 2021. aasta esimese üheksa kuu keskmine kahjusumma oli 1600 euro ringis, siis tänavu on see jõudnud juba 2400 euro juurde. Tulenevalt sõidukite remondihindade tõusust ja varuosade kallinemisest võivad täna kahjusummad isegi väiksemate mõlkide puhul ulatuda 7000 euroni,” märkis Orulaid.
Statistiliselt on kõige pimedamad ja ohtlikumad kuud alles ees, mistõttu on transpordiamet suurematel maanteedel ka vastavad ennetusmeetmed kasutusele võtnud.
“Üle Eesti on paljud sõiduteed metsast taraga eraldatud ja metsloomadele on loodud spetsiaalsed teeületuskohad. Samuti kuvavad maanteede infotablood pimedal ajal teavituse – ettevaatust metsloomad liikvel – mis täna autojuhte oluliselt abistab,” ütles transpordiameti kõneisik Erki Varma.
Tänu ökoduktidele ehk spetsiaalselt metsloomadele loodud sildadele on Varma sõnul tänavu esimese poolaasta jooksul turvaliselt teed ületanud üle 1500 looma. Kõige sagedamini kasutavad ökodukte metskitsed, rebased ja jänesed. Lisaks ökoduktidele on Kose-Võõbu neljarajalisel teelõigule paigaldatud ka Eesti esimene suurulukite tuvastussüsteem, mis hoiatab liiklejaid metsloomade eest. Infotabloodel on pimedal ajal enne loomaületuskohti hoiatus “Märk vilgub = loom teel”.
Vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele on aga oluline juhtide kõrgendatud tähelepanelikkus ja sobiva sõidukiiruse valimine. “Lähitulede valgusvihk ulatub kuni 50 meetri kaugusele – kiirusel 90 kilomeetrit tunnis läbib auto selle vahemaa kahe sekundiga, mis annab juhile vaid ühe sekundi reageerimiseks ja järelejäänud sekundist kahjuks avarii ära hoidmiseks ei piisa,” nentis Varma.
Kui suurulukite tuvastussüsteem on sisse lülitanud häire ja kiiruspiirangu märgid on vilkuma hakanud, tuleb tema sõnul langetada kiirus vähemalt kehtestatud 70 kilomeetrini tunnis. Juhul kui loom on teel või tee ületamist alustamas, tuleb olla valmis peatumiseks ja ohutulede sisse lülitamiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
