Kevadel sagenevad kakkudega juhtuvad õnnetused: lind võib hätta sattuda metsaveerel ja su koduaias. Saatuslikuks võib saada nii vares kui ka võrguta korsten. Kui kakk ei saa õigel ajal abi, võib ta surra.
Kuna sel aastal pole erilist talve olnud, algas kakkudele kevad juba jaanuaris, kui sündisid esimesed pojad. “Sel aastal koorusid meeletult vara näiteks kodukaku pojad,” ütles Eesti Metsloomaühingu Järvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg. See tähendab, et palju kakkusid on liikvel ja peab teadma, mida teha juhul, kui kohtud kakupojaga.
Tuuleiil võtab kaasa
Praegu võib märgata metsateedel oma pesast välja kukkunud kakupoegasid. “Kakk on selline isend, kes väljub pesast lennuvõimetuna: viimane poeg võib jääda veel puuõõnsusesse ja õed-vennad tüve lähedale ukerdama,” ütles Võsujalg. “Suur tuuleiil võtab poja kaasa ja ta kukub maha.”
Kakupoeg maandub üldjuhul oma pesa lähedal. “See on tavaliselt saja meetri raadiuses,” ütles Võsujalg. “Tuul kannab kaku edasi ja poeg annab valju häälega emmele-issile märku, millisele oksale ta kandus.”
“Kui tuul on kakupoja maha raputanud, peab aitama ta oksale tagasi, sest ema-isa ei tule üldiselt maa peale toitma, kuigi võivad maanduda madalale oksale ja kutsuda poega, et ta roniks puu otsa tagasi,” rääkis Võsujalg.
Vaata, kas lind on aktiivne
Kui märkad mahakukkunud kakupoega, astu ligi. “Kui kakk sind nähes susiseb ja ajab end hästi puhevile, on ta aktiivne ega vaja suure tõenäosusega abi, sest emme on kuskil lähedal,” ütles Võsujalg.
Sellisel juhul piisab, kui võtad poja ettevaatlikult küüniseid silmas pidades pihku ja paned ta kuuseoksale, mis pakub talle varju. “Muidu nokivad varesed kakupoja lihtsalt surnuks, sest kakk on röövlind ja niimoodi toimides kaitsevad nad ennast ja järglasi. Vares läheneb, lööb kakupojale uimastamiseks nokaga piki pead ja nokib seejärel silmad peast.”
Kakupoeg vajab abi siis, kui ta ei susise ega ava silmi, ei suuda liikuda, lamades kõhuli maas. Samuti siis, kui paned ta puule, aga ta ei suuda tüvest kinni hoida. Kui kohtud sellise õnnetu linnuga, võta ühendust Eesti Metsloomaühinguga ja märgi üles asukoht, tee kakupojast pilt ja video ning saada need ühingule. Seejärel tehakse selgeks, millise kakulisega on tegemist ja antakse edasised juhised.
Lind ei tunne lõhna
Võsujalg on aastate jooksul mitukümmend kakku elule turgutanud ega oska öelda täpset arvugi, kui paljude eest on ta hoolt kandnud. Tema käest on läbi käinud nii kõrvuk- kui ka sooräts, karvasjalg- ja värbkakk ning händ- ja kodukakk.
Vaid habe-, kassi- ja lumekakke pole Võsujalg saanud käes hoida. “Neid liike leidub Eestis meeletult vähe,” ütles ta ja lisas: “Õnneks pole juhtunud õnnetust, et sellised iludused oleks leidnud tee Eesti Metsloomaühingu juurde.”
Võsujala sõnul kulub tal kakupoja tohterdamiseks umbes kaks päeva. “Siis proovin ta emmele-issile tagasi anda. Kui aga vanematega on midagi juhtunud, tuleb poeg ise üles kasvatada,” ütles ta. Üldiselt võtab ema linnupoja tagasi. See, et kakuema jätab poja inimese lõhna tundes maha, on Võsujala sõnul müüt. “Seda juttu räägib vanarahvas. Lind ei tunne lõhna.”
Ettevaatust, inimene
Kakkusid ohustab paraku seegi, et eriolukorra tõttu on inimesed taasavastamas Eesti loodust. “Keegi ei mõtle sellele, et praegu on pesistushooaeg ja niimoodi peletatakse kõik tegelased radadelt minema,” ütles Võsujalg.
“Kui inimene ohustab kaku pesa või jääb ühele kohale passima, ei saa lind tagasi tulla. Kurn jahtub maha ja kahjuks koorumata pojad hukkuvad,” sõnas Võsujalg. Kuna linnud lendavad meeletu kiirusega ei tea kuhu, esineb väga palju tiivaluumurdusid, sest linnud lendavad vastu autosid. Samuti hukkub palju kakkusid autorataste all.
Kakk on kõikjal, kus inimene
Kakud satuvad paraku ka korstnasse. Sellise õnnetuse ennetamiseks piisab, kui katad korstna võrguga. “Kodukakk on igal pool, kus on inimtegevus,” ütles Võsujalg. Korstnast suurem probleem on aga see, et inimesed mürgitavad oma kodus tegutsevaid närilisi. “Inimene tahab mürgitada rotti, aga unustab, et ta kuulub kellegi – kaku, kulli, rebase ja siili – toidulauale.”
Võsujala sõnul ei sure rott kohe, vaid läheb rändama ja jõuab õue. “Seal saab kakk ta kätte ja sööb mürgitatud roti ära,” sõnas ta. Järgnev on kakule väga piinarikas, tema elupäevad lõpevad surmaagoonias. “Seda ei pööra kuidagi tagasi.”
Siingi on lihtne lahendus: Võsujalg soovitab muretseda koju ehituspoes müüdavat eluspüügilõksu. Kuigi lõks on mürgist kallim, ei maksa see hingehinda.
Nutikas lind
Kakk on Võsujala sõnul ääretult intelligentne lind. “Iga kord, kui ma temaga tegelen, tunnen, et pean olema aupaklik ja kummarduma,” ütles ta. “Kakk on justkui teiselt planeedilt.” Seejuures on igal kakul erinev iseloom. “Kui näiteks isane händkakk saab aru, et oled tüdruk, võib ta hakata külge ajama, tassides sulle pulmasaaki.”
Emane händkakk võib seevastu olla väga kuri. “Ta hüppab põlve kinni, sest tunneb ära, et oled konkurent,” ütles Võsujalg. “Samuti võib ta väga jõhkralt rünnata, kui oled sattunud tema pesale liiga lähedale.”
Ka käituvad händkakud ravimise ajal erinevalt: “Isane on alati kuidagi leplikum ja emane kuri. Näib, et põlve kinni hüppamine on tema jaoks justkui tavaline tegevus.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
