Uudis

Röövlinnud aitavad jälgida keskkonna saastatust

Kodukakk.Foto: Chrumps

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul võivad keskkonda sattunud ohtlikud ained jõuda toiduahela tipus olevate loomadeni, sealhulgas röövlindudeni, kahjustades nende tervist või põhjustades surma. Teadlased võtsid linnud luubi alla.

Kuigi röövlinnud on laia levikuga ja nende kasutamine ulatusliku piirkonna, näiteks kogu Euroopa, keskkonnamürkide jälgimisel mõistlik, ei sobi selleks siiski iga röövlind.

Teadlased, teiste seas Madis Leivits Eesti Maaülikoolist, koostasid ülevaate, milles analüüsisid muu hulgas röövlindude levikut, rändlust, arvukust ja võimalikku kokkupuudet eri saasteallikatega, et leida kõige sobilikumad liigid, kelle koeproovide abil oleks võimalik hinnata keskkonna saastatust Euroopas, kirjutab Mägi Linnuvaatlejas.

Mürgine plii

Ülevaates keskenduti maismaa aineringetes leiduvatele ainetele: raskmetallidele, veterinaar- ja tavameditsiinis kasutatavatele ravimite jääkidele, pestitsiididele ja rotimürkidele. Pliid leidus enne töönduslikku kaevandamist ökosüsteemides vähe, kuid tänaseks on pliireostus koos teadmistega aine toksilisusest oluliselt kasvanud.

Praegu on plii kasutusel jahimoonas ja õngeraskustes. Nii jõuab see jahil hukkunud loomi süües röövlindu, sarnaselt elavhõbedale on see talle mürgine. Rotimürke kasutatakse laialdaselt põllumajanduses ja majapidamistes näriliste tõrjumiseks ning neis olevad ained mürgitavad aga lisaks närilisele ka neist toituva röövlinnu. Toiduahela kaudu jõuavad röövlindu ka pestitsiidid, tekitades sigimisprobleeme.

Prügilatest, ravitud kariloomadest ja juhul, kui põllu väetamiseks kasutatakse kanalisatsioonisetteid (puhastusseadmed ei suuda jääke eraldada), jõuavad keskkonda ravimijäägid.

Kuigi nende ringluse ja toime kohta on teadmised napid, on teada, et süües hukkunud kariloomi, keda on ravitud diklofenakiga, on sellest saadud mürgistuse tõttu halvas seisus mitmed kaeluskotkaste asurkonnad.

Hiireviu ja kodukakk vaatluse all

Ülevaatest selgus, et eri saasteainete tuvastamiseks kas autoga kokkupõrkel hukkunud või nälginud linnust on näiteks kaljukotkas sobilik plii, kanakull sobilik elavhõbeda ning raisa-, raipe- ja kaeluskotkad sobilikud piirkondlike ravimijääkide tuvastamisel.

Üleeuroopaliselt on saasteainete tuvastamiseks kõige sobilikumad aga kogu Euroopas levinud suhteliselt paiksed hiireviu ja kodukakk – nende kudedesse ladestub teave kohalikest oludest. Samuti on nad piisavalt arvukad, mistõttu puutuvad kõige tõenäolisemalt kokku kõigi eelmainitud ainetega.

Järeldused tuginevad toksiliste ainete ja liikide ökoloogiale ning eri piirkondade röövlindude uuringutele. Üleeuroopalist andmestikku järelduste kontrollimiseks praegu veel ei ole. Siiski on see esimene samm uuringute ühtlustamiseks, et jälgida Euroopa saastatust röövlindude abil kasutades samu liike.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.